Ülevaade: riigikogus arutati lasteaedade ja koolide täielikku üleminekut eestikeelsele õppele

Vana aabits. Pilt on illustreeriv. Foto: Ove Maidla

Tänasel riigikogu istungil toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele» arutelu. 

Esmalt pidasid ettekande Isamaa fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets ja Eesti keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut. Seejärel anti sõna fraktsioonide esindajatele läbirääkimisteks.

Ladõnskaja-Kubits: eesmärk on minna täielikule eestikeelsele õppele

«On hea, et see teema tõstatus ja on halb, et jälle juhtus see vastanduse kaudu. Ma tahan, et seda küsimust lahendataks rahulikult, et inimestele ei tehtaks haiget,» sõnas riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits oma ettekandes. 

Ta tõi välja sarnased hirmud nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna seas: «Eestlased tunnevad hirmu eesti keele saatuse pärast, mis on mõistetav; venelased tunnevad hirmu oma lapse identiteedikaotuse pärast ehk siis osaliselt ka oma emakeele kadumise pärast, mis on samuti arusaadav. Kui hirmudega tegeleda ja neid mõista, mitte võimendada, saab ehk edasi liikuda,» märkis Ladõnskaja-Kubits.  

Parlamendisaadik tõi välja, et nn vene kooli kui paralleelne haridussüsteem Eestis ei püsi paljude aspektide tõttu: majanduslikel põhjustel, inimeste ja materjalide nappuse tõttu ning seetõttu, et Eesti ühiskonnas on selge surve ühtse, eesti haridussüsteemi osas. «See on piinlik ja valus tõde, aga Eesti Vabariigis on juhtunud nii, et isegi 60 versus 40 süsteemi jaoks ei jätku õpetajaid,» sõnas Ladõnskaja-Kubits.

Lisaks tuleb ka mõiste «ühtne kool». «Mis see on? Kas see on siis eesti kool, kuhu tuleb venekeelne laps, või siis see on kool, mis on venekeelne ja millest proovime teha eestikeelset?» tõstatas parlamendisaadik probleemküsimuse. «Rõhutan, et täna me andsime mõista ka Eesti ühiskonnale, et meie eesmärk on venekeelsete lasteaedade ja koolide täielik üleminek eestikeelsele õppele,» sõnas ta. 

Hannes Mets: õppijaskond eesti keeles täna õppida ei suuda

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpib täna 2350 õpilast: pooled on tulnud sinna pärast põhikooli ja sama palju pärast keskkooli. Nendest õpilastest vaid 207 õpib eriala eesti keeles, ülejäänud aga vene keeles. «Jah, me õpetame läbi õppeprogrammide neile ka eesti keelt, aga seda vaid 5-6 ainepunkti ulatuses,» märkis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets riigikogus peetud ettekandes. 

Koolis on nii eesti keele kui ka eesti keele erialakeelena kursused, kuid paraku sellest ei piisa: põhikoolist või keskkoolis kutsekooli tulnud õpilasi ei suuda õppeaja jooksul viia sellisele tasemele, et nad saaks eesti keeles kõikidest asjadest aru ja suudaks selles keeles õppida. Et see võimalus oleks, tuleks keeleõppega varem alustada.

Eraldi teemaks on töövõimalused. «Õpetada talle eesti keelt, mida saab kasutada ainult omavalitsuses või poes, on see koht, kus õppija ise ütleb, et miks talle see,» sõnas Mets. Ta tõi näiteks, et paljud Ida-Virumaa ettevõtted võtavad tööle täna vene keelt oskava õpilase, kui tal on väga head ametioskused. See, et eesti keel või inglise keel tuleb juurde, seda tehakse juba töö käigus, kui seda vaja on. «Ida-Virumaal on väga palju ettevõtteid, ka riigile kuuluvaid, kus töökeeleks on vene keel,» lisas Mets. 

«Aitaks, kui Ida-Virumaal on võimalik rääkida rohkem eesti keeles või suhelda eesti inimestega.» 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses töötab 180 õpetajat – nendest vaid 40 saavad õpetada kahes keeles, 140 suudavad tunde anda vaid vene keeles. «Kui vaatame, kus nad on hariduse saanud: Vladivostokist Minskini, Sevastopolist Arhangelskini. See õpetajaskond saab täiendust, kuid on selge, et kahes keeles õpetama need õpetajad ei hakka,» sõnas Mets. 

Lisaks on õpetajate leidmine Ida-Virumaale suhteliselt keeruline. «Kui vaadata ka neid kolme kogukonda – Narva, Sillamäe, Jõhvi –, on nad veidi erinevad. Eestikeelne pool on ainult Jõhvis. Nii Sillamäel kui Narvas me täna eesti keeles õpetada ei suuda, sest õppijaid ei ole,» selgitas Mets. 

Oma tööpraktikast tõi Mets veel ühe näite: «Üldjuhul kooli juhtkonna koosoleku viin läbi eesti keeles, aga kui on vaja kiirelt ja efektiivselt sõnumit edasi anda, teen seda vene keeles – siis ei ole mul vaja seda kaks korda rääkida.»

Mets märkis, et õpilased on teadlikud eesti keele vajalikkusest ning samuti annab häid tulemusi see, kui suudetakse õpilased saata Ida-Virumaalt välja praktikale. Ehkki eesti keele oskus paraneb, siis koju tagasi tulles ootab neid ees taas venekeelne keskkond. «Aitaks, kui Ida-Virumaal on võimalik rääkida rohkem eesti keeles või suhelda eesti inimestega,» tõi Mets ühe lahendusena välja. Õpilane, kes esimesest klassist saadik on venekeelses keskkonnas õppinud, peab väga tõsiselt vaeva nägema eesti keele selgeks saamiseks. «Kui seda motivatsiooni töökoha kaudu ei ole, siis üldjuhul see eesti keele tundmine ja rääkimine jääb väga nõrgaks.»

Olukorra muutmine on aeganõudev protsess, võttes Metsa hinnangul aega 10-20 aastat. Oluline roll on ka sellel, et Ida-Virumaal oleks rohkem õpetajaid, kes oskavad rääkida nii eesti kui ka vene keeles. Eraldi küsimus on õpilaste motivatsioon eesti keelt õppida ning vajadus Ida-Virumaal eesti keeles rääkida. «Ei ole neid inimesi, kes eesti keelt õppida ei taha. Nad käivad koolitustel ära, lähevad koju ja räägivad vene keeles, sest neil ei ole kellegagi rääkida,» ütles Mets kokkuvõtvalt. Mets kinnitas, et nii kaua, kui kooli tuleb venekeelseid õppijaid, antakse neile ka haridust vene keeles. 

Rannut: Eesti riik saab sellega hakkama 

Eesti keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut lausus, et eestikeelsele õppele üleminek on reaalne ja Eesti riik saab sellega hakkama. Teadlase sõnul on muudatust vaja põhikoolis ja rõhk on vaja panna ka lasteaiale. 

«Siiani on meil toiminud see asi vastupidi,» osutas Rannut. Kiirema variandina soovitas ta eestikeelsele õppele üle minna korraga kõigis kooliastmetes, samuti lasteaedades. Rannut lisas, et vaja on ka ettevalmistavat aastat. Ida-Virumaad tuleks teadlase sõnul vaadelda eraldi, kuna seal tuleb esmalt luua kunstlik keelekeskkond, kuid 90 protsendi ulatuses saab eestikeelsele õppele ülemineku kohe ära lahendada. «Kui tahame, teeme selle asja ära, ja teeme lausa nelja aastaga!»

Vaata täispikka ettekannet siit:

Pärast ettekandeid alustasid riigikogulased läbirääkimisi. Keskerakondlane Aadu Must rõhutas et keelepoliitika on erakondadeüleme poliitika.

Isamaa liige Priit Sibul märkis, et alustada võiks piirkondlikest arengukavadest ja pilootprojektidest Tartus ja Valgamaal ning sealt edasi kogemusi jagades liikuda üle Eesti. «On lootust, et järgmise nelja aastaga suudame saavutada rohkem kui eelmise 25 aastaga,» märkis Sibul. «Kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida?» tõi Sibul näiteks, miks senised katsed eestikeelse haridusruumi tekitamiseks on luhtunud. 

Reformierakondlane Jürgen Ligi meenutas, kuidas täielikule eestikeelsele õppele ülemineku ideega sai Reformierakond varem «molli kõigilt erakondadelt». 

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Jevgeni Ossinovski sõnul ei saa probleemi lahendada ühe seadusega – hariduses asjad nii ei toimi. «Kuidas õppida koos ja säilitada oma identiteet?» tõstatas ta probleemküsimuse. Nüüd, kus poliitikutel on võimekus ja üksmeel sel teemal kõneleda, on vaja, et ühiskonnas tekiks usk, et eestikeelse õppe mudel on võimalik. 

Erasektori kaasamise olulisus

Lisaks riigimehelikkusele on selle küsimuse arutamisel vaja riigi tarkust, toonitas Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Krista Aru. «Küsimusel on ajaloolised juured, poliitiline tähendus ja inimlik aspekt. Me ei tohiks ühtegi neist unustada,» selgitas ta, lisades, et meie keele- ja hariduspoliitika peab tervikuna teenima suuremaid väärtusi. «Küsimus ei ole koolihariduses ja kooliõppe korraldamises, vaid keele staatuses, maines, meie enda väärtustes, hoiakutes.» Lisaks tõi ta välja hulk praktilisi küsimusi, mis on seotud õppevahendite, sobivate piirkondade, piirkondlike eripärade, vajaduste ja eesti keeles õpetavate õpetajate puudusega. Aru sõnul ei saa alahinnata ka erasektori kaasamise olulisust seadusandlikule poolele. «Kui suudame eraettevõtjad, eraalgatuse kaasata, näidata neile kogu hea tulemuse olulisust, siis on see õnnestumine paremini tagatud, kui jäädes üksinda ainult seadusandlikku poolt korraldama ja korraldusi ellu viima. Seejuures peab riigipoolne rahaline tugi olema aus ja õiglane ja vastama reaalsetele vajadustele,» lisas Aru. 

Sama mõtet jätkas ka Oudekki Loone Keskerakonnast, kutsudes üles investeerima Ida-Virumaa piirkonda. «Keel ei ole niivõrd oluline kui kõik muu, mis me siin teeme. Inimesed tahavad keelt õppida küll, tekitame olukorra, kus see tuleb loomulikult – olukorra, kus inimesed ei mõtlegi, et keegi tahab meil kultuuri ära võtta.» 

Ainus fraktsioon, kes sel teemal läbirääkimisi ei pidanud, oli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). EKRE teatas pressiteate vahendusel oma seisukoha, kinnitades, et kõik erakonnad peavad seisma selle eest, et haridust antaks Eestis kõigile juba maast madalast eesti keeles. EKRE liikme Jaak Madisoni sõnul pole valitsuserakonnad viimased 19 aastat «teinud ühtegi liigutust, et hakata Vene lastele lasteaias riigikeelt õpetama» ning ka praegune püüdlus on ebausutav. 

Keeleküsimus valimiste eel 

Reformierakond esitas parlamendile eelnõu, millega tahab anda valitsusele ülesande muuta Eesti alus- ning kooliharidus eestikeelseks. Seadusandja poolt takistused eelnõule puuduvad, mistõttu tuleb selleks anda täitevvõimule ülesanne alustada üleminekuga. Selleks on vajalik kõikehõlmav plaan, mis arvestab nii rahastuse, koolivõrgu, juhtide välishindamise kui muude aspektidega, koostööd omavalitsuste, koolide, lapsevanemate ja riigikoguga, seisab eelnõu seletuskirjas.

Isamaa algatas aga tänase olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu «Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele». Samuti on erakonna valimisprogrammi üheks põhipunktiks eesmärk viia lasteaedade ja põhikooli haridus täielikult eestikeelsele õppele.

«Arvestades Eesti eripärasid ei saa üleminek toimuda igas paigas ühetaoliselt ja üheaegselt. Meie probleem on selles, et oleme maksumaksja raha eest Eestis üles kasvatanud uue venekeelse põlvkonna, kes ei valda piisavalt eesti keelt ja see on nende inimeste võimaluste piiramine ja inimõiguste rikkumine. Paralleelse koolisüsteemi pidamine on riigile reaalsuses majanduslikult koormav, aga ka eesti kultuuri levikut pidurdav. Uuringud näitavad, et võrdsed võimalused tööturul ja kultuuriruumis tagab hea eesti keele oskus,» ütles Isamaa peasekretär, riigikogu liige Priit Sibul.

• Loe haridusteema kohta lisaks:

«On palju parem, kui inimesed on koos ja suhtlevad.»