Kuku «Olukorrast ajakirjanduses» manitses ettevaatusele meediaeksperimentidega

Janek Luts Foto: PP

Meediaeksperimentide korraldamisel tuleb ajakirjanikel ja toimetustel arvestada kehtiva õigusruumiga ja hinnata sellega kaasneda võivaid riske, rääkisid esmaspäeval raadio Kuku saates «Olukorrast ajakirjanduses» saatejuhid Väino Koorberg ja Janek Luts.

Saatejuhid möönsid, et saate teemavaliku ajendiks oli prokuratuuri hiljutine otsus algatada kriminaaluurimine TV3 saate «Kuuuurija» saatemeeskonnale eesotsas saatejuhi Katrin Lustiga, keda kahtlustatakse kahel juhul eluruumi tungimises.

«Ajakirjanik ei asu väljaspool õigusruumi ja kõik seadused kehtivad ka ajakirjanikele,» ütles endine ajakirjanik ja täna õiguskantslerile avalikkusega suhtlemise nõu andev Luts. «Ajakirjanduslik eksperiment ja uuriv ajakirjandus ei pea omavahel koos käima, nad isegi on sageli kaks erinevat maailma. Dokumentide läbitöötamine on palju raskem töö, kui inimeste emotsioonide mõjutamine läbi kaamerasilma. Peaasi, et asjasse mittepuutuvad inimesed pihta ei saaks,» rääkis Luts.

Tabloidse «Õhtulehe» endine peatoimetaja Koorberg ütles, et uuriva ajakirjanduse puhul puutuvad ajakirjanikud ning toimetused kokku peamiselt kolme probleemiga, need on õiguslikud, eetilised ja korralduslikud. Ta tõi näite, kuidas «Õhtuleht» korraldas ühel Tallinna suvisel õllefestivalil kahel korral eksperimendi, saates alaealised kaamera ees alkoholi ostma, mis ka õnnestus ja kahel järjestikusel aastal sündis sellest reportaaž.

«Ostetud õlut need alaealised ei joonud, nende juures oli lapsevanem. Laste kasutamine ajakirjanduslikes eksperimentides on alati eetiliselt küsitav. Aga kas ilma nende reportaažideta oleksid õiguskaitseorganid oma pilke probleemile pööranud, nagu nad seda edaspidi tegid?» küsis Koorberg.

Luts ja Koorberg meenutasid Eesti lähiajaloost mitmeid ajakirjanduslikke eksperimente, mis tekitasid avalikkuses diskussiooni ja tõid kaasa ka ametlikke süüdistusi. Positiivselt suhtusid saatejuhid riigikogus praegu Isamaasse kuuluva poliitiku ja endise ajakirjaniku Viktoria Ladõnskaja aastatetagust eksperimenti, mil ta oma tegelikku identiteeti varjates asus mõneks ajaks tööle hooldushaiglas ja paljastas hiljem selle seinte vahel toimuva.

Lutsu sõnul ei rikkunud Ladõnskaja tookord oma eksperimendiga seadust, ei avaldanud delikaatseid isikuandmeid, vaid ta „töötas ja tegi märkmeid“. Ka reportaaž õllefestivalil alaealistele alkoholi müümisest ületas tema sõnul avaliku huvi künnise.

«Keerulisemad juhtumid on need, mis juhtus näiteks põhjanaabrite juures, kus õiguskaitseorganid asusid ajakirjanike kodusid ja toimetusi läbi otsima. Ajakirjanik peab alati aru saama, kas see, millega ta tegeleb, on riski väärt. Selle küsimuse peab toimetus läbi arutama,» ütles Luts.

«Olukorrast ajakirjanduses» saatejuhid meenutasid ka aastatetaguseid eksperimente, kus ajakirjanik Madis Jürgen «varastas endalt ise auto», teatas politseile ärandamisest ning sõitis siis selle autoga nädalaid ringi. Teise eksperimendina meenutasid nad teleajakirjaniku Vahur Kersna kuulsat telekaamera ees tehtud hüpet üle Eesti ja Venemaa kontrolljoone. Tookord said mõlemad ajakirjanikud karistada.