/nginx/o/2016/11/21/6093861t1h1cf0.jpg)
Kuigi valdav osa mereprügist satub sinna ranna lähedalt, kannavad prügi Läänemerre ka jõed ja sadeveesüsteem ning Tallinnast merre jõudvast prügist moodustavad ligi poole suitsukonid, selgus ETV uudistesaates «Aktuaalne kaamera» neljapäeval avaldatud rahvusvahelise projekti «Blastic» ülevaatest.
Teadlased prognoosivad, et aastaks 2050 on maailmameres rohkem prügi kui kalu. Projekt «Blastic» uuris, kuidas jõuab plastprügi Läänemerre ja mida teha selleks, et kilekoti kõrval ujuks edaspidi ka räim ja kilu.
Kuigi Tallinna lahte jõuab võrreldes teiste Läänemere maadega ka tavatult palju klaasi ja vahtplasti, on kõige levinum mereprügi pealtnäha süütu suitsukoni. Suitsukonid on globaalne keskkonnaprobleem. Sigaretifiltris sisalduvasse mikroplasti imenduvad mürkained.
«Peaaegu pool merre suunatavast prügist on suitsukonid ja filtrid, mis Tallinna linna territooriumilt linna jõuavad,» ütles Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Harri Moora.
Euroraha toel läbiviidud projekt Blastic töötab koos Tallinnaga välja tegevuskava mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)