/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/12/08/480240t1hd76b.jpg)
Siseministeerium soovib täpsustada kooskõlastusringil olevas karistusseadustiku muutmise eelnõus inimese orjusesse asetamise mõistet, kuna praeguses eelnõus tekitab see mõiste ministeeriumi hinnangul segadust.
Siseministeerium tahab täpsustada eelnõus orjastamise mõistet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher märkis justiitsminister Kristen Michalile saadetud kirjas, et seletuskirjast ja eelnõust on keeruline aru saada, kuidas eristada inimese asetamist orjusesse või olukorda, milles ta on oma tahte vastaselt sunnitud tegema tööd või osutama teenust, tegelema prostitutsiooni või muu seksuaalset ärakasutamise võimaldava tegevusega.
«Tekib küsimus, kas orjus ei hõlma juba loetletud tegevusi ning kui ei hõlma, siis kuidas sisustada orjusesse asetamine,» nentis Vaher.
Siseminister viitas, et eelnõu samas lõikes kasutatakse mõistet "muu alandav ülesanne", mille sisustamine võib praktikas tekitada probleeme, kuna seda tuleb teha kellegi teise subjektiivsest hinnangust lähtuvalt. Vaheri sõnul tuleks võimaluse korral seda eelnõu seletuskirjas pikemalt lahti selgitada.
Siseministeeriumi hinnangul võib probleeme tekitada ka see, et eelnõus reguleerib üks lõige korraga nii prostitutsioonile kaasaaitamist kui alaealise prostitutsioonile kallutamist. «Kuna isik võib nimetatud tegevusi toime panna samaaegselt, siis leiame, et neid tuleks jätkuvalt eraldi käsitleda, sest sisult on tegemist ikkagi erinevate tegevustega, mis on erinevate isikute vastu suunatud. Seepärast leiame, et kaasaaitamine ja kallutamine peaks jääma jätkuvalt eraldi sätetesse,» kirjutas Vaher.
Siseminister märkis, et muu hulgas võimaldab tänane regulatsioon koguda lihtsamini statistikat alaealiste suhtest toime pandud tegude suhtes, sest alaealiste suhtes toimepandud süüteod asetsevad karistusseadustikus eraldi paragrahvides. Uut regulatsiooni arvestades nõuab vastava statistika kogumine täiendavat tööd, sest pelgalt karistusseadustiku paragrahv ei anna teavet selle kohta, kas süütegu on toime pandud alaealise suhtes.
«Arvestades inimkaubanduse vastu võitlemise prioriteetsust nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, ei saa alahinnata statistika kogumise olulist ja seepärast peaks uue regulatsiooni väljatöötamisel läbivalt ennetada probleeme, mis võivad hiljem tekkida statistika kogumisel,» kirjutas Vaher Michalile.
Justiitsministeerium saatis oktoobri lõpus lõplikule kooskõlastamisele eelnõu, millega tuuakse karistusseadustikku sisse uued erinevatel eesmärkidel toime pandud inimkaubanduse koosseisud. Justiitsminister Kristen Michal selgitas oktoobri lõpus, et seadust täiendatakse kolme inimkaubanduse koosseisuga, mis on eristatavad sõltuvalt kannatanu ärakasutamise eesmärgist.
«Eelnõu kohaselt on eraldi koosseisudeks inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil, orjastamise eesmärgil ja elundi eemaldamise eesmärgil. Kui inimkaubanduse eesmärgiks on kannatanu prostitutsioonist või muust seksuaalset ärakasutamist võimaldavast tegevusest kasu saada, on ettenähtud karistused karmimad kui näiteks töö- või võlaorjusesse asetamise eesmärgi korral,» ütles Michal.
Justiitsminister märkis ühtlasi, et seega on eelnõus pakutud karistusmäärad isegi kõrgemad, kui seda nõuab inimkaubanduse direktiiv.
«Näiteks seksuaalse ärakasutamise või elundi eemaldamise eesmärgiga inimkaubanduse eest on ette nähtud vangistus maksimaalselt seitsme aastani, samas kui direktiiv näeb ette viis aastat. Samuti sätestatakse juriidilise isiku vastutus ja kohustus kohaldada sellistel puhkudel inimkaubandusega saadud vara laiendatud konfiskeerimist,» ütles Michal.
Eelnõu uues versioonis loetakse senine prostitutsioonile kaasaaitamisena karistatav tegu täies ulatuses inimkaubanduse mõistega kaetuks. Tegemist on juhtumitega, kui teise inimese prostitutsiooniga tegelemist teadlikult toetatakse näiteks klientide hankimise, nende kohaletoomise või ruumide kasutada andmisega ilma ise sellest teost kasu saamata. Nagu varem, on see tegevus karistatav kuni viieaastase vangistusega.
Kui lisandub eesmärk kannatanut ära kasutada ja tegu on toime pandud näiteks vägivallaga või pettusega, on tegu karistatav juba karmimalt. Juhul, kui kannatanu on alaealine või abitus seisundis olev inimene, kui kannatanuid on mitu või kui tekitatud on tõsisemat kahju, on karistuseks kuni 15-aastane vangistus.