Riigireetmises kahtlustatav major Deniss Metsavas vaatas esmaspäeva varahommikul silma ilmselt oma suurimale hirmule - tema tegevus paljastati, kuna kaitsepolitsei oli avastanud Viimsis tema kodulähedasel tühermaal võsas olulise tõendi. See võis olla nn surnud postkast, mida spioonimaailmas kasutakse salajase info varjatud edastamiseks.
Esmaspäeva varahommikul algatas riigiprokuratuur Metsavase tegevuse suhtes ametlikult kriminaalasja. Ilma kriminaalasjata ja prokuratuuri loata poleks kapo lihtsalt saanud major Metsavast kuidagi kinni pidada.
/nginx/o/2018/09/06/11394930t1h8a61.jpg)
Kaitseväe musterohvitser Metsavas ise seda tol hommikul muidugi ei tajunud. Tema arvestas teadmisega, et jõuab esmaspäeval veidi pärast kaheksat hommikul esimesel tööpäeval oma uude töökohta, Kaitseliidu peastaapi.
Sinna Metsavas aga ei jõudnud. Selle asemel kästi tal istuda talle vastu saadetud politseivärvides patrullautosse. Metsavas pidi sel hetkel aru saama, et see polegi mingi rutiinne kontroll: politseiauto tagaistmele surumise eel pandi majoril igaks juhuks käedki raudu.
Võsas asus väidetavalt Metsavase «surnud postkast» – koht, kuhu reeturid kontaktisikule salajast infot jätavad.
Kui politseiauto võttis suuna mehe Viimsi kodust mõneminutilise autosõidu kaugusel asuva Paelille tupiktänava poole, võtsid sellele sappa kaks kapo eravärvides maastikuautot. Tühermaal, kohas, kust lähimad elumajad jäävad sadade meetrite kaugusele, ootas tupiktänava lõpus politseiautot ees Volkswageni buss.
Sellised bussid on varem olnud nähtavad kõrvaltegelased kahes Eesti spioonivahetusaktsioonis, kui kapo nendega Venemaalt vanglast koju pääsenud Eston Kohvrile ja Raivo Susile Piusa jõe sillale vastu läks. Ka nüüd seisis kapo buss seal uduses hommikus riigireetmise tõttu.
/nginx/o/2018/09/06/11394934t1h02b3.jpg)
Selle kõrval ootas aga kõigi riigireeturite õudusunenägude peategelane Eestis, kapo asedirektor Aleksander Toots. Tootsil tuli mustas T-särgis ja teksades Metsavasele lausuda sealsamas bussi kõrval riigireeturite paljastamise kohustuslik sissejuhatus: «Olete kinni peetud kahtlustatuna riigireetmises.»
Seda lauset on varasematel aastatel Tootsi suust kuulnud nii Herman Simm, Aleksei Dressen kui ka Vladimir Veitman. Sel hetkel – ja see hetk tuleb kinnipeetavale alati üllatusena – variseb aastate jooksul oma tabamatusse uskuma hakanud reeturi jaoks kõik kokku.
Metsavas ei olnud siin erand. Kell oli veidi pärast kaheksat hommikul ja järgmised paarkümmend minutit veetis ta bussi tagaistmel esmaseid selgitusi andes. Seejärel suundus seltskond kõrvalasuvasse võsasse, et veenduda selles, mille kaitsepolitseinikud juba teadsid.
Metsavas ja Volin mõistsid, et eitamine oleks mõttetu. Nad rääkisid nii GRUga alanud pealtnäha süütust esimesest kontaktist ja kõigest hiljem järgnenust.
Võsas asus väidetavalt Metsavasega seotud tõend. Võimalik, et «surnud postkast» – koht, kuhu reeturid oma hiljem justkui muuseas sündmuskohale ilmuvale kontaktisikule salajast infot jätavad. Need on pea alati pealtnäha süütud kohad, kuhu kõrvalised isikud üldjuhul toimetama ei satu. Lisaks Metsavasele peeti riigireetmisega seoses kinni ka tema isa, endine Nõukogude piirivalvur Pjotr Volin.
Järgnenud läbiotsimised ja andmekandjate läbivaatused Metsavase ja Volini juures vaid kinnitasid tekkinud kahtlusi – nii sidepidamist GRUga kui ka rahalise tasu saamist.
Metsavas ja Volin mõistsid, et kõige eitamine oleks mõttetu ja nõustusid uurimise raames ütlusi andma.Kolmapäeva lõunaks, kui riigiprokuratuuris pressikonverentsil riigireetmise juhtum lõpuks avalikuks tehti , oli kogu reetmise anatoomia kapol sisuliselt juba purgis.
Reinsalu tahab reeturid kodakondsuseta jätta
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku täiendada seadust nii, et Eesti Vabariigi naturalisatsiooni korras omistatud kodakondsus võetakse ära isikult, kes on riigireetur või osaleb terroristlikus tegevus.
Ministri sõnul peab edaspidi riigivastase kuriteona olema karistatav Eesti Vabariigi vastane suhe välisriigiga eesmärgiga panna toime riigivastane kuritegu ning samuti Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus. «Nende sätete alusel tekib Eesti Vabariigil reaalne õiguslik võimalus sanktsioneerida välisriigi ülesandel nii avaliku sensitiivse info kogujaid, mõjuagente kui riigireetmise kavandajaid,» märkis Reinsalu. Kodakondsust ei saa ära võtta isikult, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga. BNS
Vesi Venemaa propaganda veskile
Major Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr Volini kinnipidamise juhtum pakkus kõige suuremat huvi Vene propagandakanalitele, kes kasutasid seda ära eesmärgil näidata Eestit russofoobse riigina.
Riigireetmise kahtlust kajastasid ulatuslikult Vene propagandakanalid Sputnik ja Baltnews. Baltnews tõi esile, et major Metsavas rääkis vene keelt. Loos nimetati pronksiöö ninameest Dmitri Linterit «inimõiguste kaitsjaks» ja küsiti temalt Metsavase ja Volini juhtumi kohta kommentaari. Linter nimetas peaprokurör Lavly Perlingit spetsialistiks valetamise alal ning esitas väite, mille kohaselt on Perling tuntud tõenditega manipuleerimise poolest. Linter väitis, et peaprokurör on jätnud tähelepanuta mitmed juhtumid, kus kapo on väidetavalt venelasi provotseerinud.
Sputnik avaldas versiooni, kuidas patrioodist järsku reetur sai, ning loo alguses räägiti Eestis valitsevast russofoobiast. Metsavase pealtnäha eeskujulikku tausta kasutas Sputnik ära veidra teooria arendamiseks: «Ei või ette teada. Võib-olla täna russofoobide ja «Eesti patriootidena» tuntud inimesed vahistatakse homme «riigireetmises kahtlustatuna» ja Venemaa luurega koostöö tegemise eest.» PM
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)