«Keevitajas» on soome filmile omast süngust, rusuvalt armetut atmosfääri. Kulunud ja õnnetuid elusid. Kaamost. Surma. Lootust aga peaaegu et polegi. Nagu ka headust. Samas on selles kahtlemata haaravas romaanis leidlikke kujundeid, ilusat ja lihtsat keelt. Ja isegi õiglust.
Tellijale
Igal teol on tagajärg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.