Rävala puiesteel asuvale Islandi väljakule juba augustis valmima pidanud vastupanumonumendi rajamine on takerdunud, sest välisministeeriumi turvanõuded tegid sealt mälestusmärgi jaoks tarviliku elektri saamise plaanitust keerulisemaks.
Ministeeriumi turvanõuded venitavad vastupanumonumendi rajamist
Eesti reservohvitseride kogu kavatses ligi viie meetri kõrguse klaasist vastupanumonumendi kunagise Lenini kuju kohale välisministeeriumi ette püsti panna 23. augustiks ning see pidi olema üks vabariigi 90. aastapäeva tähistamise sündmustest, kuid elektrivarustuse probleemide tõttu on mälestusmärgi rajamine osutunud arvatust keerulisemaks.
«Elektrivarustuse osas kaalusime me pikka aega mitmete variantide vahel, et kuskohast seda oleks kõige mõistlikum võtta, kuid kuna välisministeerium on ikkagi kõige lähemal, siis praegu oleme jõudnud nende juurde tagasi,» rääkis reservohvitseride kogu vanematekogu liige Heino Piirsalu.
Ta lisas, et kuju valgustuse jaoks elektri saamine välisministeeriumist on seotud täiesti mõistetavate probleemidega.
«Välisministeerium on riigi üks olulisemaid institutsioone ja seal on julgeolekuküsimused väga olulised,» märkis Piirsalu.«Kuidas seda lahendust sinna ikkagi teha, on omajagu aega nõudnud.»
Mehe sõnul pidas ohvitseride kogu vahepeal läbirääkimisi Rävala puiestee korteriühistustega. «Kuid neil on jälle omad mured ja omad tulevikuplaanid ning need lahendused oleks võib-olla meile ka liiga kalliks läinud,» lisas ta.
Piirsalu ütles, et kuna juubeliaastaks monumenti üles ei saanud, siis pole reservohvitseride kogu enam ennast sidunud ka mingi konkreetse tähtajaga ning mälestusmärk ei pruugi valmis saada ka tuleval aastal.
Piirsalu lausus, et monumendi hind peaks täpsustuma siis, kui projektdokumentatsioon lõplikult valmis saab. Tema hinnangul läheb mälestusmärk maksma üle viie miljoni krooni.
Eestlaste vastupanu mälestusmärgi autorid on Kuulo Vahter, Ivo Lill ja Ain Rööpson ning nende idee kohaselt kerkib välisministeeriumi ette Rävala puiestee kahe sõidusuuna vahele mustal graniitplaadil seisev murdunud klaasmüür.
17 aastat tagasi võeti sealtsamast maha Vladimir Iljitš Lenini pronkskuju.
Klaasmonument kujutab endast kahte ligi viie meetri kõrgust, justkui pooleks murtud paksu klaastahukat.
Tahukad koosnevad paljudest umbes kahe sentimeetri paksustest kokkuliimitud klaastahvlitest, mille vahele on esialgse plaani kohaselt kavas paigutada väljavõtteid Eesti ajaloo sündmusi määranud dokumentidest, ajastutele iseloomulikke fotosid ja plakateid.