Tänavu on Eesti vetes avastatud 69 reostusjuhtumit

Enamik avastatud merereostusi on nii väiksed, et neid pole võimalik koristada. Foto: Peeter Langovits

Tänu paremale tehnikale, tihenenud seirelendudele ning satelliidifotodele avastatakse reostusi rohkem kui mõned aastad tagasi, näiteks tänavu on Eesti vetes avastatud 69 reostusjuhtumit.

Enamikul juhtudel on olnud tegemist ilmastiku ja lainetuse mõjul hajuvate pilsiveelaikudega, mida ei ole otstarbekas ega ka võimalik koristada, teatas keskkonnainspektsioon. Õnneks pole viimasel kahel aastal olnud nii tõsiseid ja raskete tagajärgedega reostusi nagu 2006. aastal, kui avastati ulatuslik merereostus Läänemaal Keibu lahel ning  kaubalaeva Runner 4 uppumisega kaasnes kütuseleke.

Merereostuse süüdlaste väljaselgitamisega tegeleva keskkonninspektsiooni kinnitusel on patustajate kindlakstegemine võrdlemisi keerukas, sest enamik reostustest avastatakse tiheda liiklusega laevateede läheduses.

Seetõttu on merereostuste puhul oluline nende võimalikult varane avastamine, kuna siis on võimalik kiiresti võtta vajalikke proove ning asuda reostuse tekitajat välja selgitama. Mida hiljem sündmuskohale jõutakse, seda tõenäolisem on, et reostus hajub ja proove võtta ei õnnestugi.

Tänavu on uuritud kaheksat reostusjuhtumit

Keskkonnainspektsioon on sel aastal menetlenud kaheksa laevade tekitatud reostusjuhtumit, millest enamik leidis aset sadamate territooriumil.

Veebruaris avastas piirivalvelennuk Hiiumaa lähistel merereostuse, mida hilisemal kontrollimisel enam ei leitud. Paar päeva hiljem leiti aga Kõpu poolsaarelt õlijääke. Keskkonnainspektsioon tegi leitud asitõendite ja muude uurimisandmete põhjal kindlaks, et reostus pärines kaubalaevalt Voyager II, mis möödus Hiiumaast 17. veebruaril.

Tänu Eesti prokuratuuri abile võttis asja uurimise enda peale Hollandi prokuratuur ning laeva jõudmisel Amsterdami sadamasse viisid Hollandi ametivõimud laeval läbi kontrolli ning kaptenile määrati trahv. Hollandlastelt saadud informatsiooni kohaselt oli trahvisumma 5000 eurot (78 000 Eesti krooni).

27. veebruaril tekkis Tallinnas Paljassaare sadamas Belize'i lipu all sõitva laeva Oceanic punkerdamisel avariiline kütuseleke, mille tagajärjel voolas merre 170 liitrit diislikütust.

Laeva vanemmehaanikut trahviti 5040 krooniga. Lisaks esitas inspektsioon laeva operaatorfirmale 329 460 krooni suuruse saastetasu nõude, mis on praeguseks tasutud.

Liivapritsiga töötades saastati merd

Merevalvekeskus teatas 15. juulil, et BLRT Grupile kuuluva Vene-Balti Sadama akvatooriumil on punakas reostus. Kontrollimisel selgus, et ujuvdokis tehti mootorlaeva Elektra korpuse remonttöid, mille käigus laevakorpust puhastati liivapritsiga roostest ja vanast värvist.

Puhastustööde käigus sattus osa roostet ja värvipuru sadama akvatooriumile, tekitades veepinnale punakat värvi reostuskihi. Töid teostanud ettevõtte vastutavale töötajale määrati veeseaduse nõuete rikkumise eest 2700 krooni trahvi.

Sillamäe sadama territooriumil avastati lokaalne õlireostus 12. septembril.
Reostus pärines AS Ökosil heitvete väljalasust. Avarii tagajärjel sattus merre lubatust rohkem saasteaineid. Ettevõtet karistati veeseaduse nõuete rikkumise eest 15 000-kroonise rahatrahviga.

6. oktoobril avastati naftareostuse ASile Tallinna Sadam kuuluvas Vanasadamas, selle menetlus on praegu pooleli.

Kaks päeva hiljem põhjustas remonti tulnud laev Riona Tallinnas Paljassaare sadamas naftaproduktide reostuse. Laeva kaptenile määrati 1500 krooni suurune trahv. Karistuse määramisel võeti arvesse asjaolu, et kapten oli vabatahtlikult nõus tasuma menetluskulud 10 330 krooni.

BLRT Grupp kuuluvas Peetri sadamas põhjustas laev Agati hüdraulilise vintsi rike naftaproduktide reostuse 27. novembril. Vanemtüürimehele, kes vastutas laeva tehnilise seisukorra ja keskkonnanõuete täitmise eest, määrati trahv 1500 krooni. Laeva omanikettevõtte United Marine Management OÜ nõustus vabatahtlikult maksma menetluskulud summas 25 693 krooni.

Viiemiljoniline saastetasu nõue

Tänavu aprillis esitas keskkonnainspektsioon enam kui viie miljoni krooni suuruse saastetasu nõude, mis on seotud eelmisel aastal aset leidnud reostusjuhtumiga.

Eelmise aasta lõpus tekkis Tallinnas Muuga sadamas tankerisse Mekhanik Voronkov kütuse pumpamisel tehniline rike, mille tagajärjel voolas üle kolme tonni kütust laevatekile ja sealt edasi sadama akvatooriumile.

Esialgu arvati, et korjelaevadel õnnestus madala veetemperatuuri juures tahkunud kütus sadama akvatooriumilt kokku korjata, kuid tänavu jaanuaris selgus, et osa reostusest jõudis ikkagi Ihasalu lahte.

Vene lipu all sõitva tankeri omanikfirmale esitati reostuse tekitamise eest 5 130 393 krooni suurune saastetasu nõue. Saastetasu ei ole veel laekunud, selle kohta on esitatud vaie.

Laeva kapten sai karistuse juba 2007. aasta lõpul ja talle määrati 6000 krooni suurune trahv, millega kaasnesid menetluskulud 6324 krooni.