In memoriam - Urmas Ott

On üksikud, kelle lahkumisele pühendatakse Eestis nii palju lehepinda, nagu seda pälvis teleajakirjanik Urmas Ott. Seda nii eesti- kui venekeelsetes lehtedes. Kaotasime oktoobris mitte ainult väga hea (tele)ajakirjaniku, vaid kindlasti ühe tuntuma eestlase, kelle töö aitas mõtestada ühiskonnas toimuvat.

Saatesari «Teletutvus» oli kaheksakümnendate Nõukogude Liidus teedrajav, tuues telesse siinmail täiesti uue žanri – talkshow. «Ott võttis endale vabaduse. Ta nihutas piire, kuid ei alandanud intervjueeritavat. Ta ründas ja pareeris, katkestas ja kuulas, bravuuritses, aga oli võimeline end ka tagaplaanile hoidma. Tema usutlustes, mis kasvasid üle vestlusetendusteks, avanes inimene ise, mitte Baleriin, Näitleja, Sportlane ja Poliitik,» iseloomustas Postimehe juhtkiri Oti küsitluslaadi kurva teate järel oktoobris.

Hilisemad saated – «Carte blanche», «Happy hour» ja «Augustivalgus», presidendikandidaatide intervjuud aastal 2001 – valmisid vabas Eestis. Neiski otsis Ott ikka ja alati sedasama sisemist vabadust, millest oli kantud kogu tema töö. Hoolimata sellest, et mitmesugustel välistel ja sisemistel põhjustel ei õnnestunud tal, eriti viimasel ajal, tegutseda päris täiel rindel.

On enam kui kindel, et paljudes kodudes meenutatakse täna vana aastat ära saates Oti usutlusi Eesti Televisioonis. Telesaadet, milleta ei kujutatud vahepeal aastavahetust ettegi…

Sellisel hetkel võiks meelde tuletada Urmas Oti enda kirjapandut raamatust «Carte
blanche»: «Inimese elu polegi ju tegelikult midagi muud kui illusioon. Kujutlus, mis sarnaneb petlikult tegelikkusega, saamata selleks ometi kunagi. Plaanid ja kavatsused ei täitu iial.

Vähemalt mitte päris nii, nagu sa lootsid. Seda, mis olnud on, on alati rohkem kui seda, mis tuleb. Paremad päevad on möödas. Parimad aastad su elust. Õnn on alati minevikus. Ja see on tunduvalt tõenäolisem kui mis tahes muu.»
----------------------------------------------------
Jaanuar
Simon Levin (79, advokaat)
Sir Edmund Hillary (88, esimene Mount Everesti vallutaja)
Herta Laipaik (86, kirjanik)
Suharto (86, Indoneesia eksdiktaator)

Veebruar
Ralf Parve jun (60, ajakirjanik, poliitik)
Badri Patarkatsišvili (52, Gruusia ärimees, Saakašvili oponent)

Märts
Nils Otto Taube (79, Eestist pärit, Briti staažikaim fondihaldur)
Vaino Vahing (68, kirjanik ja psühhiaater)
Ando Keskküla (58, kunstnik)
Arthur C. Clarke (91, USA ulmekirjanik)

Aprill
John A. Wheeler (96, USA füüsik, üks aatomipommi loojaid)
Mart Kull (51, tunnustatud arst)
Maila Rästas (71, näitleja)
Eduard Raska (63, jurist)

Mai
Robert Rauschen+berg (82, USA popkunstnik)
Tommy Burns (51, Briti jalgpallur, Glasgow’ Celticu legend)
Uudo-Meeme Lettens (73, üks kaitsejõudude taasloojaid, erukolonelleitnant)
Sydney Pollack (73, USA filmirežissöör)

Juuni
Tšõngõz Ajtmatov (79, kirgiisi kultuskirjanik)
Kalev Katus (53, rahvastikuteadlane)
Tim Carter (40, Briti jalgpallitreener, kauane Eesti rahvuskoondise väravavahtide juhendaja)
Yves Saint Laurent (71, Prantsuse moelooja)

Juuli
Nonna Mordjukova (82, Vene Nõukogude filmitäht)
Peeter Palu (66, endine Tallinna Sadama peadirektor)
Reet Neimar (62, teatriteadlane)

August
Aleksandr Solženitsõn (89, kirjanik)
Heino Lind (77, purjesportlane)

September
Richard (Rick) Wright (65, Briti muusik, Pink Floydi asutajaliige)
Uno Laht (84, kirjanik)
Eduard Paukson (72, astroloog)

Oktoober
Vija Artmane (79, läti filmilegend)
Hendrik Toompere sen (62, näitleja ja lavastaja)
Aleksei Tšerepanov (19, Vene jäähokilootus)
Dagmar Normet (87, lastekirjanik)
Kustas Kikerpuu (71, muusik ja helilooja)
Muslim (Müslüm) Magomajev (66, aserbaidžaani laulja)
Jacques Piccard (86, Šveitsi teadlane, süvamereuurija)

November
Michael Crichton (66, USA ulmekirjanik)
Jørn Utzon (90, taani arhitekt, Sydney ooperimaja rajaja)

Detsember
Hillar Nahkmann (44, raadioajakirjanik)
Harold Pinter (78, inglise draamakirjanik)
Samuel Huntington (81, USA politoloog)
Urmas Rattus (72, tõlkija)

Kommentaarid

In memoriam - Urmas Ott

Märksõnad