Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Leht: Helmandi vangid ei taha trellide tagant lahkuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Evelyn Kaldoja
Copy
Lashkar Gah vang õmblusmasina taga.
Lashkar Gah vang õmblusmasina taga. Foto: SCANPIX

Helmandi provintsi pealinna Lashkar Gah’ vanglas istuvad Talibani võitlejad õpivad seal lugema, kirjutama ja inglise keelt rääkima, kirjutab ajaleht Irish Independent. Artikli kohaselt on elu kahe aasta eest rahvusvahelise rahaga ehitatud vanglas paljude jaoks võrreldes vabadusega koguni nii hea, et nad paluvad võimalust jääda trellide taha ka pärast karistuse kandmist.


Lashkar Gah’ vangla 1006 vangist 490 kannavad karistust valitsusvastase võitluse eest. Nende seas on nii enne eneseõhkimist vahistatud suitsiidiründajaid kui Talibani võitlejaid. Kinnipeetavate karistuste pikkused varieeruvad mõnest kuust eluaegse vangistuseni, leidub ka neid, kes ootavad surmanuhtluse täideviimist.

Lootuses vangid heale teele pöörata õpetatakse neile lisaks eelmainitud inglise keelele, lugemisele ja kirjutamisele ka näiteks õmblemist, helmeste punumist ja mehaanikat.

Vanglajuhtide jutu järgi muudab kinnipeetavate vaateid ka haridus, mida nad pakuvad. «Väljaõpe, mida me siin pakume, muudab nende vaateid täielikult,» ütles vangla direktor kindral Bismellah Hamid.

«Kui ma esimest korda siia vanglasse tulin, oli siin Taliban, kes ei vaadanud telekat, ei kuulanud muusikat ega õppinud,» kirjeldas vangla juht. «Nende mõtted olid selle juures, et nad on taliibid. Nüüd näevad nad telekat, õpivad inglise keelt, osalevad kutsekursustel. Nad soovivad rohkem võimalusi ja nad soovivad omandada igasugust haridust, mida vähegi võimalik.»

14 trellide taga inglise keelt ja arvutit õppinud vangi õpetavad nüüd neid oskusi oma kaaskinnipeetavatele.

Bismellah tunnistas, et leidub kinnipeetavaid, kes ei taha pärast karistuse lõppu lahkuda. «Mul on olnud vange, kes on vabaks lastud, kuid kes ei taha välja minna, nad tahavad elada ja töötada siin sees,» rääkis ta. «Nad ütlevad, et neil on siin hea elu, hea töö. Kuid meil pole ruumi nende siin pidamiseks.»

Vanglajuhi sõnul keegi tagasi trellide taha pääsemiseks sihilikult kuritegu toime pannud pole, küll aga on üks mees palunud abi narkosõltuvusest vabanemiseks.

Vangid on majas ära jagatud vastavalt nende kuritegudele – kahes tiivas istuvad mässulised, ülejäänud kurjategijad aga teises kahes tiivas. Lisaks ehitatakse eraldi ala naistele, keda praegu istub seal trellide taga 14, ja alaealistele.

Lehega rääkinud 21-aastane vang Mula on pärit Pakistanist. Praeguseks on Mula talle määratud viieaastasest vangistusest ära kandnud neli aastat.

«Mind saadeti Pakistanist Sangini (piirkond Helmandi provintsis, toim) suitsiidipommi õhkima. Ma olin teel piirkonnakuberneri maja juurde, kui Afganistani armee mu kinni pidas,» jutustas Mula. «Lõhkekeha oli kusagil mujal, me pidime selle kaasa võtma.»

Mula väitel liitus ta Talibaniga seetõttu, et ei osanud midagi paremat peale hakata. «Tollal olin ma väga noor ja nad juhtisid mind valele teele. Mul ei olnud haridust, siin ma olen õppinud, arvuteid, inglise keelt,» rääkis ta.

Ka tema ei taha vanglast pärast karistuse lõppu ära minna. «Mul on siin hea elu. Kui ma lähen, siis juhivad inimesed mind taas valele teele,» arvas Mula. «Seetõttu tahan ma olla siin ja teenida koos kindraliga. See on väga hea elu.»

Tagasi üles