Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kasvatajate arvu suurendamine jääb riigi vaesuse taha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lasteaia rühmatuba.
Lasteaia rühmatuba. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi lasteaedu puudutavate õigusaktide uuendamise käigus võib kõne alla tulla ka kasvatajate arvu suurendamine rühmas, ei usu haridusministeeriumi ametnik Tiina Kivirand, et see riigi praeguses majanduslikus olukorras teoks saab.

«Hetkel kehtivat tavarühma suuruse (maksimaalselt 24 last) muutmist ei saa algatada, sest see on suuresti seotud kohalike omavalitsuste võimekusega,» tõdes haridusministeeriumi arendustalituse juhataja Tiina Kivirand ja lisas, et see nõuaks ka lisaressurssi. «Teades meie majanduslikku olukorda hetkel ja kohalike omavalitsuste vastuseisu, juhul kui laste arvu rühmades vähendada /../, siis see teema on hästi keeruline, et me oleks saanud seda algatada,» sõnas ametnik.

Haridusministeerium valmistub muutma nii koolieelsete lasteasutuste seadust kui ka kasvatajate arvu reguleerivat määrust ning selle töörühma järgmine kokkusaamine on detsembri alguses. Siis võib Kiviranna arvates arutusele tulla, kas ja millisel moel oleks võimalik suurendada täiskasvanute arvu rühmas aktiivse tegevuse perioodil.

Kivirand lisas ruttu, et hetkel ei saa ta välja anda sellist sõnumit, et need muudatused tulevad, sest eelnõusid pole veel kooskõlastusele saadetud ning kooskõlastuse ajal paljusid sätteid muudetakse. Ametnik tunnistas, et kõigi nende sätetega, mis nõuavad omavalitsustelt täiendavat raha, on kooskõlastamisel probleeme.

Eilsest traagilisest õnnetusest rääkides kinnitas Kivirand, et ka praegu kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus ja koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu määrus tagavad, et rühmas on korraga kaks täiskasvanut, nii õpetaja kui õpetaja abi.

«Me oleme sätestanud, et kui toimub aktiivne tegevus, siis peab olema rühma juures kaks täiskasvanut,» sõnas ametnik ja lisas, et ka õues viibimine on aktiivne tegevus. Ühe täiskasvanuga õues viibimine võiks ametniku sõnul kõne alla tulla vaid juhul, kui tegu on piiratud maa-alaga. «Aga kui on suurem maa-ala ja lastele on kavandatud mängutegevused eri kohtades, siis on elementaarne, et seal oleks kaks inimest või õigemini kõikidel lastel peab olema täiskasvanu pilk peal,» kinnitas ta.

Küsimusele, kuidas seda nõuet täita, kui kasvataja abi peab laste õues oleku ajal rühmatuba koristama või lauda katma, vastas Kivirand, et see on lasteasutuse töökorralduse küsimus, kuidas seda tagada. Aga kohalik omavalitsus on tema kinnitusel kohustatud tagama, et lasteasutuses oleks piisav arv töötajaid.
 

Tagasi üles