Manija ebaseaduslikud hooned said lõpuks lammutatud

Manija saar. Lammutatud hoone. Foto: Liis Treimann

Pärast kümme aastat kestnud protsessimist ning kohtuvaidlusi võttis omanik Manilaiul maastikukaitsealale ebaseaduslikult püstitatud hooned siiski maha.

Pärnumaa Manilaiu majakeste lugu on pikk. 2001. aasta lõpus ehitas omanik Manilaiule Manija kinnistule kolm ümarpalkidest maja, ehkki tegemist oli ehituskeeluvööndiga ja ehitamiseks luba puudus.

Keskkonnainspektsioon andis samal aastal korralduse ehitamine lõpetada ja ehitised konserveerida ning 2003. aastal järgnes ettekirjutus hooned likvideerida.

Kuid järgmisel aastal ettekirjutuse täitmist kontrollides tuvastati, et kolm maja on valmis ehitatud ning lisaks ehitatud veel üks hoone. Ühtlasi olid majad värvitud ning muudetud nende asukohta, mistõttu ei olnud enam võimalik tuvastada, milliseid hooneid ettekirjutus puudutas.

Järgnes vaidlus omanikuga selle üle, kas maakividele pandud majad on kohtkindlalt maapinnaga ühendatud või mitte ja kas neid saab ehitusseaduse mõistes ehitisteks lugeda. Ekspertarvamuse kohaselt loeti siiski neli ümarpalkidest maja ehitusseaduse järgi hooneteks.

Vaidluste ajal jättis maaomanik kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks kinnistu detailplaaneringu koostamata, mistõttu ei saanud ta kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda. Ka ei näinud 2008. aastal kehtestatud kohaliku omavalitsuse üldplaneering ette Manilaiul ehituskeeluvööndi vähendamist.

Lisaks toimus 2006. aastal kinnistu omanike vahetus.

Võttes aluseks muutunud asjaolusid ja kaitseala valitseja, tollase Pärnumaa keskkonnateenistuse seisukoha, et Manija kinnistule omavoliliselt ehituskeeluvööndisse ehitatud neli palkmaja risustavad saare pärandkultuurmaastiku ilmet ega sobi maastikukaitsealale, tegi keskkonnainspektsioon 2009. aasta veebruaris kinnistu uutele omanikele ettekirjutuse likvideerida Manija maastikukaitsealal olevad neli hoonet hiljemalt 31. märtsiks 2009.

Omanikud vaidlustasid ettekirjutuse, pöördudes Tallinna halduskohtusse ja seejärel Tallinna ringkonnakohtusse, kuid mõlemas jäeti kaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium sel suvel omanike kassatsioonikaebust enam menetlusse ei võtnud.

Kuna keskkonnainspektsiooni ettekirjutus oli endiselt täitmata, tegi inspektsioon tänavu juulikuus omanikele hoiatuse, andes neile ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks uue tähtaja kuni käesoleva aasta oktoobri lõpuni. Hooned olid tähtajaks lammutatud.

«Juhul, kui maju ei oleks tähtajaks lammutatud, oleks kõigepealt rakendatud sunniraha,» rääkis keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

KKI hoiatuses oli öeldud: kui etteantud tähtajaks, 31.oktoobriks 2011 ei ole kohustus täidetud, rakendab keskkonnainspektsioon ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunnivahendina sunniraha summas 640 eurot, seejärel alates 1.detsembrist 2011 - 1. aprillini (5 korda) sunniraha 1000 eurot kuus.

«Juhul, kui ka 31. märtsiks 2012 ei oleks olnud ettekirjutus täidetud, tulnuks keskkonnainspektsioonil rakendada asendustäitmist, st et keskkonnainspektsioon korraldab ehituskeeluvööndis ja kaitstaval loodusobjektil asuva nelja ebaseadusliku hoone likvideerimise kolmanda isiku poolt ning hiljem nõutakse kulud omanikelt sisse,» seletas Tuul.

«Ebaseaduslike ehitiste likvideerimine on pikk ja aeganõudev protsess. Küllap nii mõnigi ütleb, et riik peaks tegutsema kiiremini ja jõulisemalt, kuid seadus näeb ette ka teatud võimalused ehitise seadustamiseks,» rääkis keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.

«Alles siis, kui ehitise seadustamine keskkonnakaitselistel või muudel põhjustel kõne alla ei tule, järgneb haldusmenetlus eesmärgiga ebaseaduslik ehitis likvideerida,» lisas ta. «Palju aega võtavad ka kohtuvaidlused, mis võivad kesta aastaid.»

Avarsalu rääkis, et ebaseaduslikud ehitised on jätkuvalt keskkonnainspektsiooni tähelepanu all. «Vastavalt tänavu septembris moodustatud nõukoja soovitustele on ehitistega seotud probleemid ka meie looduskaitse suuna üks prioriteetidest,» ütles ta.

Rohkem ettekirjutusi praegu Manijal ei ole.