Uurimisalune eksprokurör üritab teha parteikarjääri

Altkäemaksu nõudmises kahtlustatavana arestimajas istunud endise prokuröri abi Silvi Erro esimesi tegusid poliitikas oli küsimus, miks arestikambrite aknad on kaetud läbipaistmatu kilega. Foto: Põhjarannik

Altkäemaksu nõudmises kahtlustatav endine prokuröri abi Silvi Erro valiti IRLi Sillamäe osakonna juhatuse liikmeks. Algaja poliitik alustas ettepanekuga panna arestimaja kambritesse raadiod.

Eeluurimise ajaks kautsjoni vastu vahi alt vabastatud Viru ringkonnaprokuratuuri endine töötaja oli 3. novembril peetud IRLi Sillamäe linnaosakonna asutamiskoosolekul üks põhilisi kõnelejaid.

Protokolli põhjal tõstatas Erro sellel 21 osalejaga emotsionaalsel koosolekul muu hulgas küsimuse, mis eesmärgiga on Rakvere arestimaja pakettakendele kleebitud kile, mis takistab vaadet välismaailma.

«Olles kambris, ilma raadiota, üksinduses, ilma jäetud värske õhu juurdevoolust, kuid küllalt valjult ja monotoonselt töötava konditsioneeriga, ei ole kinnipeetul võimalust kellegagi suhelda ega näha, milline ilm on väljas, kas paistab päike või sajab vihma, ega aknast välja vaadata,» kõneles ta koosolekul.

Erro soovis, et IRL lisaks oma programmi tema ettepaneku paigaldada arestimaja kambritesse raadiod ja eemaldada aknaklaasidelt kiled, et «arestimajas viibiva vahistatu või kinnipeetava kinnipidamisaeg oleks võimalikult lähedane ühiskondliku elu positiivsetele aspektidele».

Lisaks tegi ta veel mitu ettepanekut seadusemuudatusteks, näiteks pani ta ette kaasata läbiotsimistesse manukad.

Koosolekul osalenud, IRLi tegevust Virumaal koordineeriv siseministri nõunik Kert Karus kinnitas, et asutamiskoosolek toimus Sillamäe inimeste algatusel. Erro esinemisviis koosolekul äratas tema sõnul küll tähelepanu, kuid ta ei osanud arvata, et tegu võib olla kuriteos kahtlustatava eksprokuröriga.

Karuse sõnul esitas Erro IRLi astumise avalduse, mida erakonna Ida-Viru piirkonna juhatus alles hakkab arutama. «Juhin tähelepanu, et Sillamäe osakonna juhatuse liikmete volitused algavad sellest hetkest, kui nad on erakonda vastu võetud,» märkis ta.

IRLi piirkonnajuhi Joel Guljavini sõnul tuli ka talle Erro seotus kriminaalasjaga üllatusena ja erakonna liikmeks eksprokurör tõenäoliselt ei saa. «Pigem mitte. Teda ei ole küll veel süüdi mõistetud, ent tema vastuvõtmine praegu heidaks varju kogu erakonnale,» rääkis Guljavin. «Ma arvan, et tema küsimusega võiks oodata vähemalt niikaua, kuni see kohtulugu läbi saab.»

Kuigi IRL püüab piirkonnajuhi sõnul erakonna liikmeks pürgijate tausta kontrollida põhjalikumalt kui nii mõnedki teised parteid, alati see ei õnnestu.

«Kui avaldus tuleb, siis küsime teistelt juhatuse liikmetelt, kas keegi teab teda,» kirjeldas Guljavin. «Vestleme nendega, aga kui inimene oma mineviku hämaratest asjaoludest ise ei räägi, ei pruugigi need kohe välja tulla.»

Narvas elav Erro kinnitas, et pole oma minevikust mingit saladust teinud, kuid ei pidanud tol koosolekul vajalikuks isiklikke asju puudutada. «Ma ei põe, kui mind vastu ei võeta, mul ei ole mingeid isiklikke ja omakasupüüdlikke ambitsioone,» rääkis ta.«IRLi vaated on mulle vastuvõetavad.»

Enda sõnul tahab ta midagi kasulikku ära teha, et kohalikus elus midagi muutuks. «Näen inimestega kohtudes, et nende probleemidega siinsed võimud ei tegele,» ütles sel suvel oma õigusbüroo Garant asutanud Erro.

Erro pääses arestimajast vabadusse tänavu juulis pärast seda, kui oli tasunud 21 000 euro suuruse kautsjoni. Ta võeti kahtlustatavana altkäemaksu nõudmises vahi alla tänavu märtsi alguses.

Esialgse kahtlustuse kohaselt nõudis Erro rohkem kui 6300 eurot selle eest, et ei taotle kahtlustatava vahistamist. Samuti kahtlustatakse teda kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kahe- kuni kümneaastane vangistus.

Riigiprokuratuuri teatel käib kriminaalasjas praegu täie hooga kohtueelne menetlus. Erro kinnitas, et usub asja endale positiivselt lahenevat.