/nginx/o/2010/08/12/417017t1h1241.jpg)
Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et kvaliteedireform kõrghariduses on vajalik, kuid selleks, et kvaliteedi tõus tagada, tuleks reform rakendada 2013. õppeaastast, et anda ülikoolidele ja avalikkusele aega muudatustega end kurssi viia ja kohaneda.
Reformierakond tegi ka ettepaneku alandada nõutava õppe semestripõhist mahtu ning lisada sellele kvaliteeti tõstev keskmise hinde kriteerium.
Täna riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu esimesel lugemisel rõhutas kultuurikomisjoni liige Lauri Luik, et kõrgharidusreformi peamisteks eesmärkideks on kvaliteetne ja hästi kättesaadav haridus kõigile võimekatele noortele, kes peale kooli lõpetamist saaksid omandatud teadmisi tulemuslikult rakendada tööturul.
«Kõrghariduse kvaliteeti aitavad tagada viis olulist tegurit – efektiivne rahastamine, kaasaegne taristu, maailmatasemel õppejõud, motiveeritud üliõpilased ja koostöö erasektoriga,» lausus Luik.
«Tulemuslepingute rakendamine tagab rahaliste vahendite otstarbekama kasutamise. Kindlasti ei tohiks erakapitali kaasamist piirata ning tudengitel peab säilima võimalus oma hariduse eest soovi korral ka ise maksta. Täiendavad vahendid võimaldavad palgata maailmatasemel õppejõude, mis on kvaliteedi tõstmise üks aluseid,» rääkis Luik.
Samuti peab Luik oluliseks, et juriidilistel isikutel oleks võimalus rahastada vastavaid õppekavasid, kuhu toimub samuti lävendipõhine vastuvõtt. «See tähendab, et ettevõtted saaksid rahastada õppekavasid, mille osas nähakse oma ettevõttele tulevikus vajalikke töökäsi.»
Aaviksoo edasilükkamist põhjendatuks ei pea
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo leidis, et kõrgharidusreformi edasilükkamine ei tee midagi paremaks vaid suurendab üksnes ebakindlust. Aaviksoo ei pea põhjendatuks sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmete riigikogus eelnõu esimesel lugemisel tehtud ettepanekuid võtta kõrgharidusreformiga aeg maha.
«IRL on valmis tasuta kõrghariduse jõustama juba järgmisel aastal. Riigieelarves on selle jaoks vahendid ette nähtud, mistõttu võiks kõigil võimekatel üliõpilastel juba järgmisel õppeaastal olla võimalus tasuta õppida,» ütles IRLi peasekretär ja riigikogu kultuurikomisjoni liige Priit Sibul Postimehele.
«Reformi kiiret vastuvõtmist on rõhutanud üliõpilased, samuti on kõrgharidusereformi vajalikkusele tähelepanu juhtinud ka rektorid,» lisas ta.
Rektorite nõukogu on tegelikult samuti avaldanud toetust reformile vaid tingimusel, et selle jõustumine lükkub 2013. aastasse.
Allik: huvigrupid ei nõustu IRLi kõrgharidusreformi ettepanekutega
Sotsiaaldemokaadid peavad õigeks kõrgharidust reformida üritava eelnõu tagasilükkamist, kuna praegusel kujul ei too ta tasuta haridust, vaid hoopis piirab kõrghariduse kättesaadavust, teatas riigikogu SDE fraktsiooni pressiesindaja.
«See ülepeakaela esitatud eelnõu koos kõmiseva retoorikaga lähtub aga vajadusest õigustada kiiresti Isamaa ja Res Publica Liidu valimiseelset populistlikku loosungit,» leidis riigikogu sotside fraktsiooni liige Jaak Allik.
Tegelik tasuta kõrgharidus nõuab Alliku sõnul kordades rohkem raha, kui selleks on kavas aastatel 2012-2015 eraldada. «Erakond seadis minister Aaviksoo kaelamurdva ülesande ette – koostada eelnõu, mille puhul saab näiliselt rääkida tasuta haridusest, andmata selleks raha juurde. See on katse tõmmata tühjast kübarast välja jänes, aga kõrgharidus pole mustkunst,» märkis ta.
Alliku väitel on kõik huvigrupid tunnistanud reformi vajalikkust, kuid pole sisuliselt nõus ühegi eelnõu ettepanekuga. «On täiesti ilme, et kui see eelnõu saaks seaduseks, kasvaks oluliselt nende üliõpilaste osakaal, kes peavad oma õpingute eest ise maksma ja kõrgharidus muutub veelgi kättesaamatumaks kehvematest oludest ja maapiirkondadest pärit noortele. Samuti toimuks õppekavade ja eriti sotsiaal- ja humanitaarainete õppekavade arvu ja õppivate üliõpilaste vähenemine,» rääkis Allik.
Sotsiaaldemokraadid toetavad Eesti Üliõpilaskondade Liidu tehtud kõrgharidusreformi puudutavaid ettepanekuid. Samuti pooldab SDE rektorite nõukogu ideed moodustada töörühm, kelle ülesandeks on koostada hiljemalt 1. märtsiks selge kontseptsiooni alusel kõrgharidusreformi vajalikud alusdokumendid. Reformi elluviimine peab toimuma üheaegselt uue õppetoetuste süsteemi rakendamisega
Arutelu jätkub teisipäeval
Riigikogu arutas täna esimesel lugemisel valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ja kõrghariduse tasemeõppe rahastamist riigieelarvest.
Arutelu jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse järgmise töönädala teisipäeva istungil.
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)