/nginx/o/2011/04/17/559350t1h907c.jpg)
Tartu maakohus ei vabastanud endist kohtunikku Ardi Šuvalovit täna ennetähtaegselt talle mõistetud vangistuse kandmisest.
Kohus ei vabastanud ekskolleegi ennetähtaegselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu vangla toetas Šuvalovi ennetähtaegset vabastamist, kuid 14. novembril toimunud kohtuistungil ei toetanud tema vabastamist Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn, teatas Tartu maakohus.
Kohus leidis, et leebuse ilmutamiseks ennetähtaegse vabastamise kaudu ei ole alust ning Šuvalov peab talle mõistetud karistuse lõpuni ära kandma. Kohus märkis, et arvestades Šuvalovi töötamist kohtunikuna ei saabu enam kunagi sellist olukorda, mis oli enne kuriteo toimepanemise algust.
Tema toime pandud süütegu välistab võimaluse edasi töötada varasemal ametikohal kohtunikuna. Sellega on seadusandja kohtute seaduse kaudu andnud hinnangu, et kuriteo toimepanemine ja kohtunikuamet on kokkusobimatud.
Aususe ja äraostmatuse kohustust kandva, kohtunikuvande andnud isiku poolt tahtlikult kuriteo toimepanemine just nende õigushüvede vastu on need asjaolud, mis ei võimalda ennetähtaegset vabastamist. Õigusemõistmise käigus kuriteo toime pannud isiku vabastamine karistuse kandmiselt enne selle lõplikku ärakandmist ei toeta õiguskorra kaitsmise huvisid.
Lisaks leidis kohus, et ka muud asjaolud pigem ei toeta Šuvalovi ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vabastamine tähendab süüdimõistetule tema allutamist kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile ühe aasta jooksul. See tähendab vabanejale oma elu hoidmist riigi järelevalve all aasta pärast vabanemist ehk pikemalt kui mõistetud karistusaeg.
Šuvalov avaldas kohtuistungil, et kui talle need kontrollnõuded pannakse, tuleb neid täita. Samas osutab vangla koostatud iseloomustus sellistele Šuvalovi isikuomadustele, mis võivad tekitada vabanejas sisemise konflikti kontrollnõuete täitmise vajaduse ja sisemise sõltumatuse soovi vahel. Selline olukorda sissekodeeritud konflikt ei soodusta kriminaalhoolduse edukat kulgemist.
Kohtuistungil ilmnes, et Šuvalov on leppinud olukorraga, kus tal tuleb karistus lõpuni kanda. Kohus pidas toimepandud süütegu arvestades sellist hoiakut adekvaatseks ja jättis Šuvalovi ennetähtaegselt vabastamata.
Viru maakohus tunnistas Ardi Šuvalovi 2008. aasta 31. jaanuaril süüdi kohtunikuna altkäemaksu võtmise katses ja teda karistati kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Viru ringkonnakohtu sama aasta 28. märtsi otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning kohtuotsus jõustus 9. juunil 2008 riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega.
Šuvalovile mõistetud karistuse kandmine algas 9. septembril 2008 ja see lõppeb täielikul ärakandmisel 7. märtsil 2012.