/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/09/22/76657t1h0e86.jpg)
Venemaa presidendiameti üleminek Dmitri Medvedevi käest tagasi Vladimir Putinile tähendab seda, et Kremli suhtumine Baltimaadesse jääb vaenulikuks, ütles kolmapäeval tuntud Vene politoloog ja publitsist Andrei Piontkovski.
Politoloog: Kremlisse naasev Putin tunneb Baltimaade vastu ikka vaenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suhtumine on sama vaenulik nagu tema esimesel ja teisel ametiajal. Medvedev oli fiktiivne president, kes seda trooni lihtsalt soojendas,» ütles Piontkovski Vilniuses toimuval konverentsil, mis on pühendatud rahvusvahelisele sallivuse päevale.
Politoloogi sõnul suhtub Vene eliit Baltimaadesse vaenulikult seepärast, et peab neid osaks läänemaailmast, mida samuti peetakse Venemaa suhtes mitte kuigi sõbralikuks.
Ta viitas, et nõukogude filmides mängisid leedu näitlejad sageli fašistlikke kindraleid ja ameerika spioone.
«Vihkavad läänt, kaasa arvatud Balti riike. Baltimaad on osa läänest, seda tajutakse väga teravalt, sest kunagi oli see Nõukogude Liidu osa. See on näide lääne arengust, ning see võib olla Venemaa jaoks nakkav,» selgitas ta.
Piontkovski sõnul suhtub Kreml teisalt veelgi vaenulikumalt Ukraina ja Gruusia püüetesse läheneda Läänega.
«Moskva kardab väga Ukraina ja Gruusia näidet – nad on alati olnud Venemaale lähemal. Baltimaade edu on ebameeldiv, ent mitte nii surmav kui Ukraina või Gruusia oma. Seetõttu on rakendatud nii palju jõupingutusi, et õõnestada oranži revolutsiooni, sõditud Gruusiaga,» sõnas politoloog.
«Teie pole nii ohtlikud, seetõttu on teie julgeolek suurem kui Gruusial ja Ukrainal,» kinnitas Piontkovski.