Uurimine: Aegviidu rongikokkupõrget poleks saanud ära hoida

Rongiõnnetus Aegviidu lähedal. Foto: Peeter Langovits

Üleeile lõppenud uurimine mulluse Aegviidu rongiõnnetuse kohta järeldas, et reisi- ja kaubarongi laupkokkupõrke põhjustas öösel reisirongi soojendanud purjus vedurijuhi tahtlik tegevus ning seda poleks saanud kuidagi ära hoida. Küll aga tehti nii raudteefirmadele kui ministeeriumile ettepanekuid, kuidas raudteeliiklust veel ohutumaks muuta.

Elektriraudtee AS-il soovitatakse rakendada täiendavaid meetmeid pöördepunktides rongikoosseise teenindava personali alkoholijoobe kontrollimiseks, kuivõrd õnnetuse uurimise käigus selgus, et rongi soojendanud vedurijuhil on tugev joove. Täiendada soovitatakse ka elektrirongide pidurkingade kasutamispõhimõtteid ja tehnilise seisukorra kontrolli, sest need ei hoidnud rongi kinni ja nihkusid sõidu ajal lihtsalt eest ära.

Samuti tegi uurimiskomisjon ettepaneku kasutada toimunud õnnetuse materjale nii elektrirongijuhtide, vedurijuhtide kui rongidispetšerite täiendkoolitusel, et nad paremini tõsise ohuolukorra ära tunneks ning suudaks neis kiirelt ja ratsionaalselt käituda. Nimelt selgus uurimise käigus, et ei dispetšer ega kaubarongi vedurimeeskond uskunud viimse hetkeni, et keegi võib tahtlikult rongiliikluses ettenähtud korda rikkuda.

EVR Cargole tehti ettepanekuid ka pardasalvestusseadmete asukoha ja salvestussageduse kohta, et kokkupõrke korral oleks kindlustatud teabe salvestamine.

Raudteeliiklust korraldavale EVR Infral soovitatakse Aegviidu jaamas korraldada elektrirongi koosseisude öiseks seismiseks nende suunamine teele, kust nende loata peateele pääsemine ei sõltu jaama läbiva rongiliikluse korraldamisest. Selleks tasuks Aegviidu jaama seisuteedele paigaldada enne väljasõidufoori väljaviskesulg, väljaviskepöörang või rakendada teisi võimalusi.

Samuti teeb komisjon ettepaneku rakendada meetmeid jaamateede kodeerituse kontrollisüsteemi täiustamiseks ning vaadata üle jaamade seisuteedel tahtlikult luba omamata liikuma pandud mootorveeremi rööbastele jäämise vältimise erinevad võimalused ja kehtestada nendest sobivate rakendamine.

Joobes rongijuhi süü tõendatud

Uurimine tuvastas, et ööseks elektrirongi soojendama tulnud rongijuht oli joobes, kui alustas kella 2.39 ajal raudteejaamast liikumist. Komisjon järeldas, et elektrirong alustas Aegviidu jaamast sõitu rongijuhi tahtliku tegevusega ning kokkupõrge toimus inimfaktori mõjul. «Elektriveeremit juhtinud isik ärandas rongikoosseisu ja kasutas seda rongiliikluses luba omamata,» märgib uurimise kokkuvõte.

Vedurijuht ei kasutanud sõitma hakkamisest kuni kokkupõrkeni kaubarongiga kordagi töö- ega automaatpidureid ega võtnud midagi ette rongikoosseisu pidurdamiseks. Vastupidi, ta hoidis teadlikult all valvsuspedaali, sest muidu oleks rong automaatselt pidurdunud.

Selle tulemusel põrkas ta kokku peateel liikunud, 55 vagunist koosnenud kaubarongiga, mis püüdis pidurdada, kuid liikus avarii hetkel kiirusega 11,5 km/h. Elektrirongi kiirus sel hetkel oli 93 km/h.

Teisalt ei tuvastanud uurimine, kas rongijuht läks vabasurma ehk püüdis tahtlikult vastusõitva rongiga kokku põrgata. Nimelt ei pruukinud ta eeldada, et satub just raudteel peatee vastassuunda.

Hukkunud mehe verest leiti 2,79 promilli etanooli, mis vastab elaval inimesel raskele alkoholijoobele. Hommikul avastati Aegviidu jaamas seisva elektrirongikoosseisu juhtvaguni 2201 kabiinist poolik likööripudel, millest õnnetusse sõitnud elektrirongijuht pidi olema öösel joonud.

Vedurimeeskond nägi küll vastutulevat rongi, kuid vedurijuht ja abi oletasid, et veerem läheneb ilmselt kõrvalteel nagu see rongiliikluse korraldamisel on ette nähtud.

«Vedurimeeskond ei olnud psüühiliselt valmis ette kujutama, et keegi võiks rongiliikluses ettenähtud korda tahtlikult rikkuda. Taolist kogemust Eestis ei omata,» tõdes uurimise lõppraport. Sellest hoolimata järeldas komisjon, et kaubarongi kiiremgi peatamine ei oleks kokkupõrget ära hoidnud, sest sel juhul oleks elektriveerem kokkupõrkesse pidanud sõitma natuke pikema maa ja suutnud selle aja jooksul saavutada veel suurema kiiruse.

«Vedurimeeskonnal ei tekkinud küsimust ega ideed dispetšerile teatada, et mingi rong sõidab neile vastu. Vedurimeeskond oli keskendunud vaid fooritulede eeskirjadekohasele jälgimisele ja selle järgi sõitmisele.»

Samas leidis uurimine, et kui infot oleks ka suudetud kiiremini ja vahetada ja dispetšer oleks energiadispetšerile andnud korralduse voolu väljalülitamiseks kontaktvõrgust, oli eletrirong siiski kokkupõrkekohale juba nii lähedal, et avariid poleks vältida õnnestunud. «Elektriveerem oleks inertsi tõttu võinud sõita kokkupõrkesse seisva kaubarongiga küllaltki suurel kiirusel. On võimalik, et kahjustused ei oleks olnud eriti väiksemad,» tõdes uurimine.

Mullu 23. detsembri varahommikul kella 2.45 paiku põrkasid Harjumaal Aegviidu lähistel kokku kauba- ja reisirong. Viga sai kaks meest Eesti Raudtee vedurimeeskonnast, hukkus üks.