Kas mängupüsse tohib üldse müüa?

Eile poes mängupüsse uurinud Davidi vanemad lubavad tal nendega mängida, aga vägivaldsetest arvutimängudest hoiavad poisi eemale. Foto: Liis Treimann

Kui võtta 19 aastat kehtivat lastekaitseseadust sõna-sõnalt, tuleks poodides korjata müügilt kõik mängurelvad, aga ka filmid ja videosalvestised, mis õhutavad julmust ja vägivalda.

Juku Lasnamäe mänguasjapoe müüja Annika oma nelja-aastasele pojale mängupüssi ei osta. «Relv pole mänguasi!» on noor naine veendunud.

Tõsi, Annika neelab vaikselt alla, kui poeg sõprade juures siiski ka mängupüssidega mängib ning kodus klotsidest relvasarnase kujundi kokku seab ja sellega mängib.

Juku mänguasjapoes palju püsse ja revolvreid müügil pole ning neist vähestestki osa ei meenuta eriti relvi. Annika arvates on hea, et juba mõnda aega pole müügil ka väikeste plastmasskuulidega tulistavaid püsse.

«Kui nendega kaugelt tulistada, ei ole valus, aga osale meeldib tulistada hästi lähedalt ja siis võib mäng lausa sinikaga lõppeda,» teadis müüja.

Vägivald arvutimängudes

Kuueaastane David tuli eile koos vanaemaga poodi, et endale sünnipäevaks need õiged mängusõdurid leida. Tal on kodus ka mängurelvi ning suvel vanaema juures suvilas kogunevad poisikesed kokku ja õues käib lõputu sõjamäng.

«Poisid ikka mängivad püsside ja soldatitega, aga hoopis hullemad on arvutimängud, mis on lausa suunatud tapmisele,» ütles vanaema Ella Kütt. Tema lapselastel ei ole selliste arvutimängude mängimine kodus lubatud.

Õpetajana töötav Kütt kinnitas, et koolis räägitakse lastele ja vanematele kogu aeg, et ei tohiks lubada mängida vägivaldseid arvutimänge. «Aga kodus kipub õhtul ikka olema nii, et ema teeb süüa, isa vaatab diivanil telekat ning lapsel lastakse oma toas arvuti taga istuda ja ei keegi ei vaata, mida ta seal mängib,» kahetses ta.

Lastekaitseseadus ei räägi sõnagi arvuti- ja muudest videomängudest. Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamme sõnul ei kujutanud seaduseloojad 20 aastat tagasi ilmselt ette, kuidas internet meie elu vallutab ja mis sellega kaasa tuleb. Ka seitse aastat tagasi valminud lastekaitse kontseptsioonis ei ole mängurelvadest ega sõjamängudest juttugi.

Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna vanemnõuniku Margit Sarve sõnul pole laste vägivalla eest kaitsmine õnneks üks neist üdini hambututest sätetest, mida lastekaitseseaduses leidub.

Kontrollivad asjatundjad

«Julmust ja vägivalda õhutavate teoste lastele levitamine ning näitamine on keelatud pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse ja karistusseadustikuga,» ütles ta. «Nende alusel võib keelu rikkujat karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega.»

Kontrolli teostab kaebuste põhjal kultuuriministeeriumi juures tegutsev teoste ekspertkomisjon ja politsei. Mänguasjade ohutusnõuete täitmist jälgib aga tarbijakaitseamet.

«Kontrollitud on ka mängupüsside ja -püstolite märgistust ning ohutust,» ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi ja lisas, et arvutimängude osas toimib märgistamise iseregulatsioon.

«Märgistus põhineb vanusegruppidel ja kasutatakse ka ikoone, mis annavad mõista, miks konkreetsele mängule on kehtestatud vanusepiirang – ropendamine, vägivald, õudus, narkootikumid, hasartmäng,» selgitas ta.

Sarve sõnul ei tohi unustada ka vanemlikku vastutust. «Mängude valikus on roll ka vanematel ja nende tõekspidamistel, kuidas üksteise suhtes käituda – kas läbi hoolivust toetavate mängude ja lelude või võistluse ja vägivalla vaimus,» ütles vanemnõunik.

Uus seadus 2014. aastal

Õiguskantsler on lastekaitseseaduse muutmise vajadusele juba aastaid tähelepanu juhtinud. Sarve sõnul pole kehtiva lastekaitseseaduse puudus mitte see, et selles sätestatud põhimõtted oleksid aegunud või ebarealistlikud.

«Pigem on probleem selles, et praegusel kujul ei anna seadus lastega töötavatele spetsialistidele nende tööks piisavalt suuniseid ega sanktsioone, kui seaduses sätestatud põhimõtteid ei järgita,» lausus ta.

Lastekaitse liidu juht Tamm oli uue lastekaitseseaduse osas optimistlik. «Laste ja perede arengukava järgi peab see valmima 2014. aastal ning sellest peab saama rakendusseadus, mida praegune variant ei ole,» ütles ta.

Lastekaitseseaduse võttis 1992. aasta juunis vastu tollane ülemnõukogu ja kehtima hakkas seadus 1993. aastal.

«See seadus oli seotud faktiga, et Eesti ühines 20. novembril 1991, täpselt 20 aastat tagasi, lapse õiguste konventsiooniga ja tol hetkel ehk ei osatud toimivamat seadust koostada,» tuletas Tamm ajalugu meelde.

§ 48. Lubamatus õhutada vägivalda
(1) Eesti Vabariigis on keelatud toota ja müüa mänguasju, mis imiteerivad inimeste ja teiste elusolendite hävitamise vahendeid. Erandiks võivad olla spordi- ja osavusmänguvahendid, kui neid kasutatakse eesmärgipäraselt.
(2) On keelatud lastele toota ja demonstreerida trükiseid, filme, heli- ja
videosalvestusi ning esemeid, mis õhutavad julmust ja vägivalda.
(3) Käesoleva seaduse § 47 2. lõikes, § 48 1. ja 2. lõikes ning § 50 1. lõikes sätestatud nõuetest kinnipidamise üle teostavad järelevalvet vastavalt seadusele tarbijakaitseameti ja politseiameti ametiisikud ning valla- ja linnavolikogu poolt volitatud sotsiaaltalituse ametiisikud.
Allikas: lastekaitseseadus