/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/02/259434t1h239b.jpg)
Eestis on narkosurmade arv miljoni elaniku kohta konkurentsitult Euroopa Liidu suurim – 146, selgub värskest Euroopa Narkoseirekeskuse (EMCDDA) aastaraportist.
Eesti valitseb konkurentsitult euroliidu narkosuremuse pingerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pingereas teisel kohal olevas Norras on narkootikumide üledoosist tingitud suremuse määr ligi poole väiksem ehk 81, kolmandal kohal on Iirimaa 68ga. Eesti näitaja ületab euroliidu keskmist (21) ligi seitsmekordselt ning meie lõunanaabrite - Läti, kellega oleme harjunud end ikka võrdlema - vastavat numbrit (13) ületab Eesti üheteistkümnekordselt.
Raport toob ka välja, et kui enamikus Euroopa riikidest on suur probleem heroiini tarvitamine, siis Eestis süstivad narkomaanid pigem fentanüüli ehk «valget hiinlast» ja selle analooge, ning Tervise Arengu Instituudi hinnangul on ka enamik meie narkosurmadest tingitud fentanüüli tarbimisest.
Eestis enimkasutatav 3-metüülfentanüül ehk «valge pärslane» on heroiinist sadu kordi kangem narkootikum, mis tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust.
Seda riski kinnitab insituudi teatel ka asendusravi saajate statistika. Eestis pöördus 75 protsenti sõltlastest ravile just fentanüüli tarvitamise tõttu, samas kui enamikus Euroopa Liidu riikides on see number alla 5 protsendi.
Kuigi raport toob positiivsena esile asendusravi saajate arvu kiire kasvu Eestis, saab seda ainult 5 protsenti süstivatest narkomaanidest ehk umbes 1000 inimest.
Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi uuringud süstivate narkomaanide hulgas näitavad, et uute süstijate seas on HIV levimus langenud 34 protsendilt 2005. aastal 16 protsendini 2009. aastal ning seda tänu teavitustöö ja süstlavahetusteenuse mahu suurendamisele.
Kuid arvestades süstivate narkomaanide rahvastikurühma suurust ja nende hulgas kõrget HIV-levimust (üle 50 protsendi süstivatest narkomaanidest on HIVsse nakatunud), oleks Tervise Arengu Instituudi hinnangul vaja veelgi laiendada süstivatele narkomaanidele suunatud kahjude vähendamise ning narkomaaniaravi teenuseid.
EMCDDA 2011. aasta aastaaruanne annab võrdleva ülevaate narkootikumide tarvitamisest ja nendega seotud tagajärgedest ning meetmetest narkootikumide leviku tõkestamiseks 2009. aasta seisuga. Raport hõlmab ELi 27 liikmesriiki ning lisaks Norra ja ELi kandidaatriikide Horvaatia ja Türgi andmeid.
Eesti poolt osaleb EMCDDA töös ning panustas aastaaruande valmimisse Tervise Arengu Instituudis (TAI) paiknev Eesti Uimastiseire Keskus.
Narkosurmade suhtarv kehtib vaid elanike kohta vanuses 15-64 aastat.