/nginx/o/2011/10/13/791442t1hafbe.jpg)
Võitluses oma riigi iseseisvuse eest olid Eesti ja Läti relvavennad, rõhutas president Toomas Hendrik Ilves täna Pärnumaal Tori Püha Jüri kirikus peetud kõnes.
Ilves: võitluses iseseisvuse eest olid Eesti ja Läti relvavennad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves avas kirikus mälestustahvli 50 Läti kodanikule, keda Eesti Vabariik on koostöö eest Vabadussõjas austanud kõrgeima tunnustusega – Vabadusristi aumärgiga.
«Meie kaks maad, Eesti ja Läti, pidid oma õigust iseolemisele kaitsma sõjaväljal; pidid meie rahvaste õigust vabadusele kõige raskemal moel tõestama kogu maailmale,» ütles riigipea mälestustahvli avamisel. «Me saime sellega hakkama, luues vabad ja demokraatlikud riigid.»
«Selles võitluses olime me relvavennad, kamraadid lahingutes. Läti brigaad Eesti Rahvaväe koosseisus toetas meie vabadusvõitlust ning Eesti väed olid abiks Läti vabastamisel ja Riia kaitsmisel. Üksi ja ilma liitlasteta oleks meil olnud palju raskem, kui mitte võimatu.»
Ilves lisas, et Vabadusristi annetamine ei olnud protokolliline kummardus meie liitlastele. «See oli Eesti tänu relvavendadele, kes meile raskel ajal appi tulid. 20 aastat hiljem langesid kahjuks meie riigid üksinda ja liitlasteta.»
Avaldades austust kõigile Eestis ja Lätis isamaa eest võidelnuile, meenutas president Ilves ka meest, kes esimesena langes Eesti riiki kaitstes – veebruaris 1918, iseseisva Eesti esimestel tundidel, langes lahingus punaväelastega verinoort riiki kaitstes lätlane Johann Muischneek.