Kunstiakadeemia naaber kahtlustab büroohoone huvide eelistamist

Linnaametnike sõnul ei saa kunstiakadeemia hoonet Laikmaa tänava poole nihutada, sest nii jääks tulevase linnaväljaku äärde naabermajade tagahoov koos alajaama ja prügikastidega. Foto: Priit Simson

Kunstiakadeemia naaber kahtlustab, et hoone planeerimisel sõidetakse elanike soovidest teerulliga üle, küll aga arvestatakse kõrvalasuva büroohoone haldaja huve.

«Kogu Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ümber käiva kära taustal on jäänud tagaplaanile küsimus, miks EKA hoone ei võiks ikkagi kaubamaja ristmiku poole nihkuda. Kogu dokumentatsioon, mida mina olen näinud, viitab sellele, et peamine takistus on City Plaza haldajad,» lausus EKA krundi kõrval asuva Gonsiori 8 korteriühistu juhatuse liige Ahti Kurm.

«Nemad keelduvad igasugusest nihutamisest, sest sel juhul kaoks ära nende merevaade. Ja nii linnaametnikud kui ka EKA arvestavad esmajoones nende tahtmistega,» lisas ta.

Kurmi sõnul lõpetaks hoone nihutamine elanike vastuseisu ning EKA saaks naabrite kooskõlastused, mille puudumine on praegu takistuseks ehitusloa saamisel ja ähvardab ülikooli ehituse suurest eurorahast ilma jätta.

Kangekaelne omanik

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi kinnitusel asjad siiski nii ei ole. «Kindlasti ei ole asi City Plaza merevaates. Selle kohta on olemas mitu riigikohtu otsust, mis ütlevad, et niikaua kui vaated ei ole kaitstud asjaõiguslikult, näiteks servituudilepinguga, ei saa linnas keegi eeldada, et tema akendest avanevad vaated säilivad lõputult,» selgitas ta.

Mänd lisas, et insolatsioonitingimused ehk päikesevalguse paistmine korteritesse EKA hoone nihutamisega kuigivõrd ei paraneks. «Detailplaneeringu menetluse käigus on tehtud analüüsid, kuidas insolatsioonitingimused muutuvad juhul, kui seda hoonet nihutada. Ja otsese päikesevalguse normi täitmine ei oleks sellega kuidagi tagatud,» rääkis ta.

Kurm leidis, et kui Männil oleksid vastavad uuringud olemas, siis oleks ta neid juba avalikult näidanud. «Sellist trumpi ei oleks nad mingil juhul kasutamata jätnud,» ütles ta.

EKA kommunikatsioonijuht Solveig Jahnke väitis samuti, et hoone asukoha muutmisest poleks valgustingimuste parandamisel kasu. Pealegi on suurema osaga naabritest juba selles osas kokkuleppele saadud.

«Eilse seisuga on meil jäänud üks naaber, kellega on vaja sõlmida reaalservituudi kokkulepe. Paar nädalat tagasi oli kolm naabrit, nüüd on jäänud üks,» ütles ta.

See üks on Tartu mnt 7 maja omanik, kellele kuuluva kahe korteri insolatsioonitingimused ehitusega samuti halvenevad.

Omaniku esindaja Andry Krassi sõnul tema klient isegi ei kaalu praegu sellise kokkuleppe võimalust. «Enne kui insolatsiooniprobleemi arutama hakata, tahab Tartu mnt 7 omanik saada selgust, mis saab süvendustöödest kõrvalkrundil,» ütles ta.

4. detsembril kukub kell

Ka Kurm märkis, et Gonsiori 8 on EKA välja pakutud maja toestamise lahenduse vastu. «Inimesed ei tea, mida selline lahendus endast kujutab, ning nad ei usu sellesse. Varem pole siin ju sellist asja tehtud,» lausus ta.

Neljapäeval jõudis EKA ehitusloa taotlus Kesklinna valitsusse. Sealt öeldi Postimehele, et see kooskõlastatakse vaid tingimusel, et ehitaja järgib sajaprotsendiliselt detailplaneeringus sätestatut.

«See tähendab, et Kesklinna valitsuse kooskõlastus hakkab kehtima sellest hetkest, kui on sõlmitud kokkulepe kõikide naabritega. Me ei toeta seda, et inimesi püütakse mõjutada teiste meetoditega kui normaalsed läbirääkimised ja ühiste seisukohtade leidmine,» teatas Kesklinna vanem Mihhail Korb.

Kui EKA ei saa 4. detsembriks linnaplaneerimise ametilt uue hoone jaoks ehitusluba, võib sihtasutus Archimedes loobuda ehituseks lubatud 12 miljoni euro eraldamisest.