/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/11/10/828398t1hbb6a.jpg)
Kindlustamata isikutele riigi raha eest ravikindlustuse andmine võib tervikuna tuua ühiskonnale rohkem tulu, soovitas eile avaldatud Praxise analüüs «Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused».
Analüüs: kindlustamata isikutele ravikindlustuse andmine annab kokkuhoiu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuivõrd inimesed otsivad kindlustatuse saamiseks abi teistest süsteemidest - töövõimetuspensioni staatuse hankimine, töötuks registreerimine, kohaliku omavalitsuse poole pöördumine - on ravikindlustuseta isikud oluliseks koormuseks teistele sotsiaalsüsteemidele, mis ei ole samas mõeldud selle probleemiga tegelemiseks,» seisab analüüsi kokkuvõttes.
Samuti jõuavad ravikindlustuseta isikud erakorralise meditsiini osakonda või arsti juurde oma terviseprobleemide suhteliselt hilises faasis ja nende ravimine on kallim, kui oleks olnud õigeaegse meditsiinilise sekkumise korral. Nimelt on kindlustamata isikute keskmine ravikulu statsionaarses eriarstiabis 27 protsenti suurem kui keskmisel kindlustatul.
«Kuivõrd kulud katmata haigestumuse riskidest avalduvad lühiajaliselt teistes sotsiaalsüsteemides, pikaajaliselt ravikindlustuses ning majanduses tervikuna, võib ravikindlustuse andmine kindlustamata isikutele tuua kaasa rohkem tulusid kui kulusid ühiskonnas nii finantsilises kui ka sotsiaalses mõttes,» leiab analüüs.
«Seega ühelt poolt tähendaks muudatus riigi- või kohalike omavalitsuste eelarvetele lisakulu, kuid teisalt on oluline ennetuse aspekt - mida varem haigusega tegeletakse, seda odavam on selle ravimine ning väiksem on oht krooniliste haiguste tekkeks,» seisab analüüsis.
Eestis on ravikindlustuseta isikute arvestuslik hulk üle 80 000.