/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/11/10/828390t1h3337.jpg)
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson leidis, et tulevikus ei tekiks Eestis nii suur ravikindlustuse puudujääk nagu prognoosib Praxis, kui riik ei viiks kõrge käibemaksu näol nii palju raha tervishoiust välja.
Simson: riik viib kõrge käibemaksuga raha tervishoiust välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haigekassal on tänasel päeval ulatuslikud ressursid, mida ei lubata piisaval määral kasutusele võtta. Seetõttu oleme endiselt olukorras, kus ravijärjekorrad on pikad, ravimite omaosalus patsientidele üks Euroopa kõrgemaid ning arstide ja õdede lahkumine välisriikidesse kõrge,» leidis Simson.
Praxise arvutuste järgi hakkab praeguse süsteemi jätkumisel ravikindlustuse defitsiit alates aastast 2030 kasvama ja ulatub ligi 1 protsendini. Puudujäägi vähendamiseks soovitas eile avaldatud analüüs hulga meetmeid, näiteks jagada sotsiaalmaks osadeks ning hakata ravikindlustusmaksu arvestama ka teistelt tuluallikatelt peale töötasu, tõsta sotsiaalmaksu, hakata seda tasuma ka ravikindlustuseta inimeste eest, laiendada esmatasandi vastutusala jne.
Simsoni hinnangul saaks 20 aasta pärast tekkiv võimalik puudujääk ravikindlustuses olla märksa väiksem, kui Eestis oleks rohkem inimesi, kes maksavad sotsiaalmaksu, ning riik viiks käibemaksu näol tervishoiust vähem raha välja. «Toetame käibemaksu alandamist ravimitele, meditsiinitehnikale ja meditsiinilistele abivahenditele,» sõnas Simson.
«Sotsiaalmaksu tasumise laiendamine dividendituludele ja rendituludele väärib kindlasti edasist analüüsi. Samuti võiks kaaluda seda, et riigieelarvest kaetakse haiglate kapitalikulud otse ning seega vabaneb haigekassa vahendeid, et neid rakendada otseselt inimestele ravi kättesaadavuse parandamiseks,» lausus ta.
Erakindlustuse samba tekitamine ei saa aga Simsoni hinnangul tänast haigekassa süsteemi asendada. «See eeldaks, et ajal, mil riigil raha pole, peaks investeerimiseks vajalik raha olemas olema kõigil inimestel. Paraku pole see nii, mistõttu osade tervishoiuteenuste kandmine kindlustuse alla muudaks ravi kättesaadavuse vähemkindlustatud inimestele veelgi raskemaks,» märkis Simson.