/nginx/o/2011/11/10/828146t1h93e6.jpg)
Kõiki Praxise ettepanekuid ravikindlustuse rahastuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks vaagida, aga neile lisaks võiks hakata perearstiteenuse kulusid kinni maksma mitte ravikindlustusest, vaid riigi muudest tuludest, pakkus välja riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.
Eile avalikustatud Praxise analüüs «Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused» leidis, et alates aastast 2030 hakkab ravikindlustuse defitsiit kasvama ja ulatub ligi 1 protsendini. Nestor ütles, et on ravikindlustuse tulude ja kulude tuleviku suhtes veelgi murelikum, sest lisaks demograafilise olukorra muutumisele, millest analüüs lähtub, tuleks arvestada ka uute ja tõhusamate ravivõimaluste kallima hinnaga.
«Mitme rahvusvahelise hinnangu alusel suurendab viimane asjaolu ühiskonnas tervise huvides tehtavate kulutuste tõusu isegi vanemaealiste inimeste osakaalu kasvust rohkem.»
Praxise ettepanekutest kõige mõistlikumaks pidas Nestor sisse viia hoopis idee, mida uuringu autorid teha ei soovita: «See on solidaarsele ravikindlustusele mingi lisandi moodustamine, mis suurendaks arstiabi kättesaadavust.»
Nestor arvas, et kõiki Praxise uuringus tehtud ettepanekuid tasub põhjalikult kaaluda. «Lõppude lõpuks tuleb ka midagi otsustada ning kõige suurem viga oleks mitte midagi teha,» leidis ta.
Nestor lisas uuringu tehtud ettepanekutele veel ühe, mis tema sõnul nii laiendab tervise huvides tehtavate ühiste kulude maksubaasi kui annab kuludes ka sisulist kokkuhoiu. «Minu pakkumine on – maksta üldarstiabi ehk siis perearstiteenuse kulud kinni riigi muudest tuludest ja mitte sotsiaalmaksu ravikindluste osast.»
«Täna tasutakse sellisel moel kiirabi ja vältimatu abi eest. Täpselt sama loogika alusel võiks tasuda ka perearstiteenuse eest, mis võimaldaks ravikindlustuseta inimestele juurdepääsu üldarstiabile samadel alustel kindlustatutega. Lisaks saaksid perearstid tasutud täna tasustamata töö eest, väheneksid kulud vältimatule arstiabile ning ravikindlustusest oleks võimalik senisest tõhusamalt vähendada ravijärjekordi ning vältida arstide ja õdede lahkumist välismaale,» selgitas Nestor.
Dividenditulude sotsiaalmaksustamise poolt
«Kindlasti tuleb luua tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus, mille kulud katab tööandja vastavalt oma ettevõtte töötingimustele. Täna katab osa neist kuludest ravikindlustus ning teine osa kuludest kaetakse reeglina alles siis, kui kohus teeb kutsehaige või tööl invaliidistunud inimese kasuks vastava otsuse. Selline olukord on inimeste suhtes ebaõiglane ja turumajanduse tingimustes absurdne, nii nagu märgivad ka uuringu autorid,» lisas ta.
Sotsiaalmaksu baasi laiendamist dividenditulule on sotsid aastaid toetanud. «Dividenditulu maksustamine vajab kindlasti suuremaid muudatusi meie maksupoliitikas kui ainult sotsiaalmaksu rakendamine. Mis puudutab muudelt tuluallikatelt sotsiaalmaksu maksmist, siis positiivse näitena julgen tuua töötuskindlustuse, kus saadavate hüviste hulka kuulub ka ravikindlustus ehk siis töötuskindlustusest hüvitist saavate inimeste eest tasub ravikindlustuse töötukassa,» ütles Nestor.
«Oluline oleks siinkohal laiendada nende inimeste hulka, kes töötuskindlustusest hüvitist saavad. Seda tuleb teha nii, nagu mõni aasta tagasi kokku lepiti. Kahjuks valitsus hiljem saavutatud kokkulepet rikkus. Siis oleks ravikindlustamata inimeste hulk väiksem ja ravikindlustuse tulubaas suurem.»
«Ei ole suurt sisulist vahet, kas riik tasub pensionäride eest tulumaksu ise, nagu Praxis on varem välja pakkunud, või siis tõstab erakorraliselt pensione ravikindlustusmaksu võrra ja arvab selle siis ravikindlustusmaksuna pensionidelt maha. Tähtis on, et «kätte saadav» pension seejuures ei väheneks,» arvas Nestor. «Igal juhul on riigil vaja see kulu kinni maksta ja seda riigi muude tulude, mitte sotsiaalmaksu arvelt.»
«Keerulisem on lugu sotsiaalmaksu kohustuse laiendamisega töötajatele. Puht õiguslikult saaksid tööandjate keskliit ja ametiühingud sõlmida laiendatud palgaleppe, mille alusel peaksid tõusma kõigi Eesti töötajate palgad nii, et brutopalk ei väheneks,» rääkis Nestor.
Kui kümme aastat tagasi peetud läbirääkimistel ei uskunud sellise leppe tegelikku toimesse aga ei tööandjad ega ametiühingud, siis Nestori hinnangul pole vahepealsetel aastatel see kindlus suurenenud, sest kokkulepete kultuur tammub paigal ja palgaleppeid on liiga vähe.
«Täna võib kindel olla, et näiteks meremeeste või bussijuhtide asjus asi toimiks ning sotsiaalmaksu jaotumine töötajatele nende sissetulekus auku ei tekitaks. Ehitajate ja ajakirjanike asjus aga julgen kahelda, sest tegelik läbirääkimiskultuur nendel aladel on olematu. Nii et olen siinkohal praktikuna pessimistlikum kui teadlased,» nentis sotsiaaldemokraat.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)