Uuring: iga kolmas võõrtöölise laps kannatab käitumishäirete all

Kuna lastele põhjendatakse ema või isa välismaale tööle minekut sooviga pakkuda lapsele paremaid võimalusi, siis tunnevad lapsed enda süüdlastena. Foto: Corbis / Scanpix

Tänavu valminud uuringust selgus, et välismaale tööle läinud vanemate lastest tekkisid igal kolmandal käitumishäireid, samuti esineb neil lastel psühholoogilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.

Õpetajate ja sotsiaaltöötajate hinnangul on kolmandikul lastest, kelle vanem või vanemad töötavad võõrsil, tekkinud käitumishäireid, millele lisanduvad mõnuainete tarvitamine, koolitundidest puudumine, agressiivsus kaasõpilaste suhtes, selgub ajakirjas Sotsiaaltöö ilmunud artiklist «Vanemate töötamine välismaal - kuidas see mõjutab lapse elu», mis tugineb Helen Pärna magistritöö tarbeks tehtud uuringul.

Laste arvates on peamine muutus koolitundidest puudumine, kuigi vähemal määral leidis see aset juba enne vanema(te) kodust lahkumist.

Sama uuringu tarbeks küsitletud õpetajate ja sotsiaaltöötajate hinnangul mõjutavad hetkeolukorda varasemad pereprobleemid. See, et üks vanem või mõlemad vanemad välismaale tööle lähevad, ei tähenda, et pere muutub probleemseks.

Ohustatud on rohkem need pered, kus peresuhted on pingelised ja vanematel on vähe probleemilahendusoskusi. Samuti pered, kus on juba varem esinenud majanduslikke probleeme.

Pedagoogide sõnul tekib rohkem probleeme peredes, kus välismaale on läinud mõlemad vanemad või on lapsed jäetud võõrasisa/võõrasema või sugulaste-tuttavate hoolde või elavad suisa üksinda.

Selline olukord annab lapsele üldjuhul suurema vabaduse ja väiksema kontrolli tema tegemiste üle.

Laps tunneb end süüdlasena

Ka ühe vanema siirdumine välismaale tööle pingestab pereelu ning mõnelgi juhul tunnevad lapsed end süüdlasena.

Pedagoogide ja sotsiaaltöötajate väitel on Eestisse jäänud emad tihtipeale närvilised ja stressis. Kodumaale jäänud vanema stress mõjutab terve pere elu, sest lapsed panevad tähele mitte üksnes sõnelusi, vaid tajuvad ka varjatud vimma või rahulolematust ja tunnevad end süüdlasena. 

Tihti seletatakse vanema välismaale tööleminekut vajadusega võimaldada lapsele paremat elu. Seetõttu tunneb laps, et välisriiki minek on seotud suuresti just temaga ja juba olemasolevatele pingetele lisandub veel üks.

Ootamatud tervisehädad

Ühe pereliikme töötamine välismaal võib põhjustada ka psühholoogilisi, psühhosomaatilisi või psühhiaatrilisi probleeme.

Tervisega seotud probleemidena mainiti eeskätt pea- ja kõhuvalu, uimasusust, depressiooni ning paaril korral ka paanikahäireid. Oli ka üks juhtum, kus pärast vanema välismaale minekut tekkisid lapsel kõneprobleemid, mida alguses ei osatud seostada vanema äraminekuga.

Spetsialistide sõnul on vanema(te) välismaale tööle siirdumise tagajärjel osa vanematest lahutanud, kuna tihti kasutatakse välismaale lahkumist kui võimalust koduste pingete eest põgeneda.

Kui ka sellest abi ei ole ja loodetud rahalise seisu paranemine pingeid vähemaks ei võta ning suhteid paremaks ei muuda, on viimaseks võimaluseks lahkuminek.

Helen Pärna küsitles oma tänavu kaitstud magistritöö tarbeks 136 last, kelle vanemad töötavad pikaajaliselt välismaal. Sama uuringu raames intervjueeriti ka 37 õpetajat, sotsiaaltöötajat.