Noortaluniku toetused lähevad ka paadunud linnavurledele

Priit Einola (traktori roolis) on tõsine talumees, just selline, kellele on tegelikult mõeldud noortaluniku toetus. Kui varem oli Priit isa Ants Einola (vasakul) alluv, siis pärast talu ülevõtmist palkas ta ise isa farmi juurde tööle. Noortaluniku toetus kulus selleks, et tasuda pool kasutatud traktori hinnast. Foto: Margus Ansu

Kes tahaks tänapäeval alustada talupidamisega? Selgub, et selliseid kuni 40 000-eurost toetust himustavaid inimesi on sadu, alates Tallinnas elavatest analüütikutest ja lõpetades farmerite nõustamise eest palka saavate põllu­majanduskonsulentidega, kirjutab Nils Niitra.

Toetust saanud uuspõllumeeste hulgas on linnas elavaid ja tegutsevaid analüütikuid ning muidki tublisid skeemitajaid ja inkassofirmade lemmikuid. Põllumajandusega seob neid peaasjalikult kirg 40 000-eurose hiigeltoetuse vastu.

Postimees viskas pilgu põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saajate nimekirjadele ja leidis, et vähemalt viiendik toetustest läheb tegelastele, kellest ei saa kunagi mingeid põllumehi.

Kuni 40 000 euro (ehk 626 000 krooni) suurune ühekordne toetus on priske ega kohusta taotlejat tegelikult suurt millekski. Maad ei pea olema, piisab heast äriplaanist. Kui arvestada noortalunikutoetuste läbikukkumisprotsendiks konservatiivselt 20 protsenti, on Euroopa Liit kirjutanud 15,5 miljonist eurost (see on koos tänavu eraldatava lisarahaga –
N. N.) Eestis korstnasse 3,1 miljonit eurot ehk 48 miljonit krooni. Mulluse seisuga oli toetusesaajaid ligi 300 ja viiendik neist on 60 ettevõtjat.