/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/27/768748t1hb0c3.jpg)
Ehkki värske tervishoiu korruptsiooniriske uurinud analüüs soovitas lisada korruptsioonivastasesse seadusesse ametiisikutena ka meditsiinisektori töötajad, ei pea justiitsminister Kristen Michal eraldi mainimist oluliseks.
Michal: arste pole vaja korruptsioonivastasesse seadusse lisada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna kooskõlastusele saadetud korruptsioonivastase seaduse eelnõu kohaselt on ametiisik näiteks avaliku vahendi käsutamise õigusega isik, samuti isik, kes teeb teise suhtes siduvaid toiminguid. Näiteks arst, väljastades tõendi, mille alusel patsient võib puududa kohtuistungilt, kuulub viimati nimetatud määratluse alla,» ütles Michal Postimehele. «Kasutades ravikindlustuse vahendeid või juhtides nende liikumist on arst ametiisik ka esimese määratluse kohaselt.»
«Seega eelnõu täiendamist nii, et seal arste eraldi nimetada, ei ole ilmselt enam tarvis,» arvas Michal.
Ta selgitas, et karistusseadustikus leiduv ametiisiku mõiste on juba täna laiem. «Isikut, kes võtab altkäemaksu, et toime panna ebaseaduslik tegu (näide reaalsest elust aastal 2010 - arsti poolt tervisetõendi võltsimine) on võimalik kehtivate seaduste alusel selle teo eest karistada,» märkis minister.
«Kindlasti soovin eile avalikustatud uuringu valguses rõhutada, et suur enamik Eesti arste on tublid ja ausad inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Siinkohal räägime siiski üsna väikesest osast töötajatest, kes heidavad varju tublidele Eesti arstidele ja tervishoius töötavatele inimestele ning kelle tõttu on vaja rohkem panustada korruptsiooni ennetavatesse meetmetesse,» lisas Michal.
Eile avalikustatud tervishoiusektori pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistava uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja selle eesmärk oli hinnata olulisemaid korruptsiooniriske ja võimalusi pettusteks Eesti tervishoiusüsteemis.
Uuringu raames tehtud patsientide küsitlusest selgus muuhulgas, et arstile raha pakkumise või küsimisega on isiklikult kokku puutunud 2-3 protsenti patsientidest, kes on nii saanud kiiremini uuringutele või ravile.