/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/10/01/78598t1h87b2.jpg)
Eestit ootab ees pool sajandit olukorda, kus me peame pensionidele muudest allikatest kui sotsiaalmaksust peale maksma. Poliitikauuringute keskus Praxis avaldas täna analüüsi, kus pakub välja mitu lahendust, kuidas see lõhe ületada.
Eesti päästaks pensioniaugust näiteks 3-protsendine maksutõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljast tänasel esitlusel teiste seast välja toodud lahendusest esimene oli teada-tuntud idee tõsta sotsiaalmaksu. Küll aga oli Praxis välja arvutanud, kui palju oleks vaja seda teha, et süsteem omadega nulli jõuaks. Selleks tuleks tõsta sotsiaalmaksu 33 protsendilt 36-le.
Teine idee oli lõpetada sotsiaalmaksust osa (4 protsendipunkti) 2. pensionisambasse sissemaksmine. See aga tooks kaasa olukorra, kus uute pensionäride pension saab olema praegusest väiksem.
Kolmas idee oli panna pensionitõus rohkem sõltuma hinnatõusust ehk siis teisisõnu pidurdada pensionide kasvu. Praegu määrab pensionitõusust 80 protsenti sotsiaalmaksulaekumiste kasv ning tarbijahinnaindeks viiendiku. Kui nende kahe komponendi mõju võrdsustada, jõuaks meie pensionisüsteem 2060. aastaks isegi plussi.
Neljas idee on 1. samba pensionid võrdsustada, kuid teha seda nii madalal tasemel, et 2060. aastaks oleks 1. samba tulude-kulude vahe nullis. Selle miinusena leitakse, et see vähendab inimeste töömotivatsiooni.
Andres Võrk Praxisest märkis analüüsi esitlusel, et tegu on erinevate lahendusteedega, mida on võimalik kasutada ka kombineeritult ning nende asemel on võimalik kasutada hoopis näiteks automaatseid kohanemismehhanisme.
Automaatsuse korral seotakse kas pensioni suurus või pensioniiga näiteks eluea kasvu või majanduskasvuga.