Juhtum Paldiskis kolmekordistas riigimetsa varguste mahtu

RMK

Paldiskis metsateelt avastatud ebaseaduslik raietöö lõi kolmekordselt üle aasta läbi tagasihoidlikuna püsinud riigimetsa varguste kogumahu.

Veel augustis tõotas riigimetsa varguste tänavune statistika tulla ülekaalukalt kõigi aegade parim. Kokku oli riigimetsakeskus (RMK) registreerinud kaheksa kuuga 509 kuupmeetri ulatuses riigimetsa vargusi. See on ligi poole vähem kui seni parimal 2007. aastal, mil riigi metsa varastati kokku vaid 984 kuupmeetrit.

Ent septembri lõpu statistika numbrid olid kordades muutunud – 1709 kuupmeetrit varastatud metsa. Ehk siis kuuga lisandus 1200 kuupmeetrit. Hiiglasliku hüppe taga on Paldiski lähedal metsas asuva marginaalse tähendusega kruusatee ääres toimunud ebaseaduslik raietöö.

Kuriteo avastas kodanik, kes kardetavast seaduserikkumisest juba kevadel RMK Harjumaa metskonda teatas. Juhtunut oma silmaga kontrollimas käinud metsaülem Andrus Kevvai sõnul pole Paldiski juhtum siiski mitte klassikaline kuritahtlikkusest ajendatud metsavargus.

«Pigem on selle asja autor pidanud silmas head,» ütles Kevvai. Metsaülema sõnul oli isegi kohalikus mõistes marginaalse tähtsusega metsatee äärest võetud kummaltki poolt puid maha viie kuni kümne meetri raadiuses. Enamasti oli maha saetud puude näol tegemist kase, lepa, remmelga ja pajupuudega.

«Kui varem oli see tee pime, sest päikesevalgust varjasid teed katnud puude ladvad, siis nüüd paistab sinna päike,» ütles Kevvai. «Kuigi jah, juriidilises mõttes on siiski tegemist seaduserikkumisega.»

See oli ka põhjus, miks RMK esitas juba mais Põhja prefektuurile avalduse aasta suurima metsavarguse uurimiseks. Metsaülema hinnangul jääb ebaseadusliku metsaraie toimumise aeg ilmselt eelmisesse talve. Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel pole uurimine kahtlustatavat siiani välja selgitanud.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul on kõnealune maa nii-öelda peremeheta. Selliste juhtumite korral ja maa omandiõiguse selgumiseni ongi omanikukahju arvutamine ning esindusõiguse kohustus Väädi väitel RMK-l.

Metsavarguste kogumaht riigi maadelt on viimastel aastatel püsinud siiski tagasihoidlik. Riigimetsa suurvargused lõppesid sisuliselt joonelt 2004. aastal. Väädi sõnul on olulisele vähenemisele kaasa aidanud see, et varumise-logistika ahel toimib RMKs kiiresti ja efektiivselt.

«Metsamaterjali vastu võtmisel kontrollivad ostjad väga põhjalikult metsamaterjali päritolu. Seega - kui varastatud puidul ei ole ostjaid, siis ei ole ka müüjaid sõltumata sellest, et puidu hinnad on viimastel aastatel tõusnud,» rääkis Väät.

«Kõik suuremad ettevõtted ja varujad on liitunud erinevate tarneahela sertifikaatidega ja igal ajahetkel on võimalik metsamaterjalide liikumisest ülevaadet omada. Ükski pika perspektiiviga metsamaterjalide ostja või puidutöötleja ei riski tänasel päeval mainega.»

Riigimetsa vargused
(kuupmeetrites)
2001 – 10 802
2002 – 12 915
2003 – 15 178
2004 – 4860
2005 – 2547
2006 – 1128
2007 – 984
2008 – 1291
2009 – 1291
2010 – 1729
2011 (üheksa kuud) - 1709