Kõrgemate riigiteenijate palgatõusu edasilükkamine läbis riigikogus esimese lugemise

Riigikogu hooaja avaistung. Jaan Männik, Märt Rask, Mihkel Oviir. Foto: Mihkel Maripuu

Täna läbis riigikogus esimese lugemise keeruka nimega seaduseelnõu, millega tahetakse aasta võrra edasi lükata eeldatav riigi kõrgemate ametiisikute palgatõus ja pikendada hetkel kehtivat Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust aasta võrra.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, kohtute raamatupidamiskeskuse rahandusministeeriumi valitsemisalasse üleviimisega seotud seaduste, riigieelarve seaduse ning vabariigi valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine.

«Rahanduslikult kaalukaim teema selles eelnõus on haigekassa ja töötukassa reservide konsolideerimine. Selle eelnõuga antakse riigikassale volitused uuteks ülesanneteks. Selle eelnõuga pikendatakse Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves kokkuhoid 2,53 miljonit eurot,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõud tutvustades.

«Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuv kohtute raamatupidamiskeskus viiakse üle rahandusministeeriumi valitsemisalasse, keskuse põhiülesanne on justiitsministeeriumi ja justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele finantspersonali ja palgaarvestuse ning riigi nõuete arvestuse korraldamine. Keskuse nimi muudetakse, uueks nimeks saab riigi tugiteenuste keskus. Nagu uus nimi viitab, anname selle asutuse baasil teistele valitsemisaladele võimaluse loobuda kohustusest arendada arvepidamisega seotud süsteemi ja töötajaid. Selle asemel pakume võimaluse leppida kokku ja saada keskuselt kvaliteetset juhtimisinfot,» rääkis Ligi.

«Kõige rohkem muudetakse kehtivaid seadusi seoses (neid on kokku 11) vajadusega ühtlustada ministeeriumidevahelist pädevust intellektuaalse omandi valdkonnas. Kehtivate seaduste kohaselt on intellektuaalse omandi valdkond jaotunud peamiselt kultuuriministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Eelnõu regulatsiooni kohaselt on edaspidi intellektuaalse omandi koordineerimine ja õigusloome pädevus justiitsministeeriumil,» tutvustas minister.

Ligi tõrjus rahvaesindajate rünnakuid nn kobarseaduste esitamise pärast. Peamiselt opositsioonipoliitikud juhtisid tähelepanu, et sellise kobarseadusena polegi parlamendiliikmel võimalik saada täpselt ülevaadet, mis valdkondades milliseid seadusi mis moel muudetakse.

«See on järjekordne näide, kuidas ühe seadusega suudetakse kokku pakkida erinevad teemad ühte pakki, kus on rohkem kui 20 seadust. Ma ei hakka rääkima nendest teemadest, millest ma rääkisin eelmine kord, millised on ohud seadusandluse kvaliteedile, kuidas need eelnõud, kuidas need teemad omavahel seotud tegelikult ei ole. Aga rõhutan paari momenti. Ikkagi ma arvan, et parlamendis tuleb kõiki eelnõusid menetleda valdkonnapõhiselt,» toonitas keskerakondlane Deniss Boroditš.

«Samamoodi, kui me räägime hääletamisest, kui me räägime konkreetsete otsuste vastuvõtmisest, tuleb seda võimaldada ka iga teema kohta eraldi. Sest kui me vaatame antud eelnõu, kui ma ei ole haigekassa ja töötukassa konsolideerimise poolt, aga näiteks olen nõus, et ajatada kõrgete ametnike palgaastmeid või tõesti ma isegi toetan autorikaitse seaduse muudatusi, kuidas ma saan siis oma õigust hääletada konkreetse teema kohta realiseerida, kui siin on 20 seadust kokku pakitud? Ei saa,» rõhutas Boroditš.

Keskerakonna fraktsiooni tegi ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, mis ei leidnud riigikogu toetust. Ettepaneku vastu hääletas 50 ja poolt 30 riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1 rahvasaadik. Seega suunati eelnõu teisele lugemisele.

Muudatusettepanekuid eelnõusse saab teha 14. novembrini.