Riigireetur Deniss Metsavas - hiilgava karjääriga ohvitser ja riigikaitseõpetaja

Vene sõjaväeluurele andmeid lekitanud Deniss Metsavas (sündinud 4.08.1980) sai 2015. aastal majori austame. Ta on olnud Afganistanis missioonil kui ka juhtinud suurtükiväekooli.

Deniss Metsavas läbis ajateenistuse üksik-vahipataljonis, aasta pärast ajateenistust, 2000. aastal asus ta samas väeosas tööle rühmaülemana. Ta astus Tartus Kõrgemasse Sõjakooli maaväeohvitseri põhikursusele. Aastatel 2007-2009 läbis ta seal sõjaväelise juhtimise magistriõppe.

Tema magistritöö teema oli «Lihtsustatud operatiivplaneerimise protsessile tuginev sõjaliste operatsioonide analüüsi metoodika». Metsavase sõnul kujundas sõjakool temast ohvitseri «kui haritlase, ühiskonna täiesti erilise kihi esindaja».

Kõrgema sõjakooli õpingute kõrval läbis ta kolmeaastase täienduskursuse Soome armee sõjaväekoolis. Aastaid teenis ta suurtükipataljonis nii patareiülemana kui ka suurtükiväekooli juhina.

Hiilgav karjäär Eesti kaitseväes

2011. aastal sai ta 1. jalaväebrigaadi tuletoetusohvitseriks, 2012 suundus ta Estcoy-15  kompanii koosseisus NATO välismissioonile Afganistani. 2013 sai tast kaitseväe peastaabi  suurtükiväe inspektor, kes tegeles suurtükiväe kui väeliigi arendamisega, aga ka suurtükiväe kui ka miinipildurite üksuste töö korraldamise ja tegevväelaste väljaõppega.

Metsavas on töötanud riigikaitseõpetajana Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis. 2014 pälvist pealinna Noore Õpetaja tiitli.

Soovis lahingukogemust

Metsavas rääkis 2015. aastal venekeelse Postimehe artiklis «Meie aja kangelased», et kuigi mitmed valivad karjääri kaitseväes sooviga teenida või jahtides teravaid elamusi, siis tema soovis saada lahingukogemust. «Sõjaväelane peab minu arvates läbi tegema sõjaväelase konflikti ja see ei pea kindlasti olema Afganistan,» rääkis ta. «Hoidku jumal sõja eest, kusjuures pole oluline, millise riigi vastu, aga eraisikud soovivad, et neid kaitseks professionaalid. Aga kui 17 aasta jooksul sõjaväelane näeb sõda ainult uudistest või kinos, siis see on sama hea, kui jalgpallur treenib terve elu, aga mitte kunagi ei pääse väljakule,» rääkis ta.

Metsavase sõnul ühendab kõiki missiooniveterane asjaolu, et nad on valmis kõigi ohutuse nimel valmis riskima oma eluga. «Sõltumata emakeeles, me kõik soovime elada rahulikus maailmas,» sõnas ta.

Ees on muutusterohke elu

2016. aastal oli Metsavas üks peategelastest raamatus «Laigulised edulood», kus vene päritolu ohvitserid rääkisid oma eluloo.

Ees on pikk ja huvitav muutusterohke elu. Peamine olla valmis perspektiivideks, mitte vaadata toimuvat häguse pilguga - Metsavase väljaütlemine ajal, mil ta pani jagas salajast infot Vene sõjaväeluurega.

«Ohvitser on eelkõige kodanik, see aga tähendab, et temas on olulised inimlikud omadused. Armastav isa ja abikaasa, hea perekonnainimene – need on isiklikult minule tähtsad jooned, mis on ohvitseris olemas vähemalt võrdselt sõjaväeliste karakteristikutega. See on hoolivus ümbritseva suhtes, ausus ja avatus suhtlemises,» rääkis ta raamatus «Laigulised edulood». «Kaitseväelane võid sa mitte olla, kuid kodanik oled sa kohustatud olema,» selgitas ta oma eluhoiakut.

Major Deniss Metsavas ja kaitseväejuhataja Riho Terras. Foto: Kuvatõmmis raamatust

Metsavas rääkis raamatus, et kui inimesel on piisavalt tahet, on ta absoluutselt kõigeks võimeline. Mees rääkis täna, et sõjandus pole tema ainus huvi, kuigi see on kõige kaalukam. «Ees on pikk ja huvitav muutusterohke elu. Peamine olla valmis perspektiivideks, mitte vaadata toimuvat häguse pilguga,» rääkis ta kahe aasta eest.

Tema eluhoiakut iseloomustati raamatus Winston Churchilli sõnadega «Iial, iial ära anna alla».

Mehe sõnul andis kaitseväeteenistus enesekindluse ja usu oma jõusse. Aga peamiseks õppetunniks nimetab ta, et on õppinud mitte kurtma olude üle. «Tasakaal, eriti isiklikus elus, on väga habras mõiste,» sõnas ta. Metsavas peab oluliseks end ümbritseda inimestega, kellelt võib õppida ja kellele ei ole piinlik end avada.

Metsavas - ma ei  vaja venelasena Venemaa kaitset

2016. aasta aprillis osales Deniss Metsavas ETV saates «Vabariigi kodanikud», kus vaidles Andrei Hvostoviga Eesti venekeelsete elanike lojaalsuse teemal ning kritiseeris Venemaa kaasmaalaste poliitikat, kirjutab ERR.

«Ma ei taha olla resoluutne, aga Hvostovi retoorika meenutab Vene föderatsiooni kaasmaalaste juttu, et kuskil on kokku fantaseeritud isikute kogum, keda on vaja kaitsta. Minu emakeel on vene keel. Ma käisin Lasnamäe vene gümnaasiumis. Nii et topeltvenelane. Aga ma ei tunne, et ma vajaks (Venemaa - toim) kaitset. Ja ega mind kaitsma tuldaks,» rääkis Metsavas.

Deniss Metsavase magistritöö kokkuvõte

Sõjaliste operatsioonide planeerimine Eesti kaitseks NATO raames eeldab süstemaatilise ja alliansiga ühilduva operatiivplaneerimise protsessi rakendamist. Antud valdkonna raamdokumendid on tihti liiga mahukad ning nende rakendamine ala mitteasjatundjate poolt on keeruline. Selleks, et saada ettekujutust operatiivplaneerimise olemusest ja rakendamise võimalustest, peab alustama selle lihtsustatud kujust, ilma et oleks vajadust läbi töötada kõik antud valdkonnas eksisteerivad raamdokumendid.

Uurimistöö eesmärk: toetudes operatiivplaneerimise protsessi põhimõtetele töötada välja toimunud sõjaliste operatsioonide analüüsi metoodika lihtsustatud kujul. Töö teoreetilist osa saab kasutada õppematerjalina iseseisva ja auditoorse õppimise jaoks.