/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2018/09/05/11388537t1hfdc4.jpg)
Eestit on raputanud järjekordne riigireetmisskandaal. Postimees teeb ülevaate varasematest riigireeturitest.
Neli meest, kes on varasemalt Eesti riiki reetnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HERMAN SIMM
/nginx/o/2018/09/05/11386691t1hc707.jpg)
Herman Simm on läinud ajalukku kui esimene pärast Eesti taasiseseisvumist süüdi mõistetud riigireetur.
Endine Eesti kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simm vahistati 2008. aasta 21. septembril ja talle esitati süüdistus riigireetmises. Tema naine Heete Simm võeti vahi alla, kahtlustatatuna riigireetmisele kaasaaitamises.
Eesti kohus mõistis Simmi riigireetmises ja salastatud informatsiooni avaldamises süüdi ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi. Kaitsepolitsei andmeil varustas Simm Vene luuret informatsiooniga aastail 1995-2008.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel asus Simm Vene välisluure teenistuse SVR-iga koostööd tegema juba 1995. aasta suvest ning lekitas salajast teavet kuni tema kinnipidamiseni 2008. aasta septembris. Nii edastas ta SVR-i kontaktisikutele 19 salajase tasemega riigisaladust sisaldanud dokumenti, ühe konfidentsiaalse tasemega dokumendi ja neli piiratud tasemega dokumenti.
Samuti lekitas Simm Vene ametivõimudele Eestile välislepingute alusel edastatud välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ning infosüsteeme, andmeturvet, luuret, vastuluuret ning kaitsepoliitikat käsitlevat teavet, sealhulgas vähemalt 82 piiratud, 247 konfidentsiaalse ja 33 salajase tasemega välisteabe dokumenti.
Ühtlasi kogus Simm uurimisandmetel ning edastas SVR-i kontaktisikutele muud teavet isikute ja isikuandmete kohta, millega kahjustas Eesti huve ning andis võimaluse riigireetmisele.
Simm andis alates 2001. aasta 1. septembrist SVR-i kontaktisikutele vähemalt 2908 Eesti kaitsepoliitikat, kaitseväge, välissuhtlust ja teabesüsteeme käsitlevat dokumenti.
Simmi tegevust juhtisid eri aegadel kaks SVR-i ohvitseri. Uurimisandmetel oli tegemist Valeri Zentsoviga ning Portugali kodaniku Antonio Ve Jesus Amorett Grafi identiteeti kasutanud Sergei Jakovleviga.
Simm kohtus SVRi kontaktisikutega 15 Euroopa riigis ning kõik kohtumised olid seotud Simmi töölähetuste või puhkusereisidega.
VIDEO: VAHISTATI HERMAN SIMM
ALEKSEI DRESSEN
:format(webp)/nginx/o/2018/09/05/11386756t1hbc1c.jpg)
2012. aasta 22. veebruaril pidas kaitsepolitsei Tallinna lennujaamas kinni kapo juhtivspetsialisti Aleksei Dresseni koos abikaasaga ning mõlemale esitati kahtlustus riigireetmises. Väidetavalt müüs Aleksei Dressen Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB) olulisi riigisaladusi.
Harju Maakohus tunnistas Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega.
Viktoria Dresseni tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda 6-aastase tingimisi vangistusega 5-aastase katseajaga.
2015. aasta septembris vahetati ta aasta varem FSB erioperatsiooni käigus Eesti territooriumilt röövitud kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri vastu.
Dressen töötas kapos alates 1993. aastast ning oli vahepeal ka kõrgetel kohtadel, politseidirektorina. Alates 2007. aastast töötas ta spetsialisti ametikohal, viimasel ajal on ta tegelenud äärmusliikumiste temaatikaga. Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles veebruaris toimunud pressikonverentsil, et kahtlustuse järgi alustas mees reeturlusega tegelemist juba kõrgemal ametikohal töötades. Välisriigile andiski ta infot, mida tal õnnestus koguda oma töö käigus.
Dresseni abikaasa tegeles eraettevõtlusega, riigiametnik ta ei olnud. Uurimisasutused kahtlustasid, et naist kasutati kullerina.
VIDEO: Aleksei Dresseni tabamine Tallinna lennujaamas
VLADIMIR VEITMAN
/nginx/o/2013/10/30/2587670t1hb20a.jpg)
7. augustil 2013. aastal pidasid kaitsepolitsei töötajad kinni järjekordse endise kolleegi Vladimir Veitmani, keda kahtlustati riigireetmises. Täpsemalt salastatud teabe edastamises Venemaa Föderatsiooni eriteenistustele. Vladimir Veitman oli töötanud kaitsepolitseis tehniliste toimingute spetsialisti ametikohtadel aastatel 1991-2011. Koostööst Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistusega saab rääkida aastast 2002. Veitmanil ei olnud ligipääsu EL ega NATO saladustele.
2013. aasta 30. oktoobril tunnistas Harju maakohus Vladimir Veitmani süüdi riigireetmises, ametialase teabe edastamises ning riigisaladuse avalikustamises. Kohus mõistis Veitmanile liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
Kohus konfiskeeris Veitmanilt kriminaaltulu 120 000 euro ulatuses ning rahuldas ka Kaitsepolitseiameti tsiviilnõude Veitmani vastu 65 000 euro ulatuses.
Kohtuasja arutati kinnisel istungil ja kokkuleppemenetluses.
Kaitsepolitseiamet selgitas välja isikud, kes Venemaa Föderatsiooni eriteenistuse poolt Veitmani tegevust juhtisid ja kellele ta Eesti saladusi edastas. Vladimir Veitmani agendijuht oli Venemaa välisluure agent Nikolai Jermakov ning Jermakovi kontaktisikuks oli Valeri Zentsov, keda laiem avalikkus teab kui Hermann Simmi värbajat.
UNO PUUSEPP
/nginx/o/2014/12/15/3609853t1h29e3.jpg)
Uno Puusepp (sündinud 1951) on endine ENSV KGB töötaja ja hilisem kapo tehniline spetsialist (töötas kaitsepolitseis alates 13. novembrist 1991 kuni 8. aprillini 2011). Uno Puusepp on pensionil ja elab Moskvas.
Ülestunnistus
Puusepp andis 2014. aasta detsembris intervjuu Venemaa telekanalile NTV, kus ta väitis, et edastas kontaktisik Nikolai Jermakovi kaudu FSB-le salastatud infoallikaid. Dokumentaalfilmis «Meie mees Tallinnas» räägib ta, et töötas 20 aastat FSB agendina. Ta kirjeldas, et pani strateegiliste infoallikate koopiad salakeldrisse, kust hiljem võttis neid Nikolai Jermakov ja toimetas Venemaale.
Väidete tõepärasus
Uno Puusepa väidete kontrollimiseks alustas kapo koostööd riigiprokuratuuriga kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 232 lõige 1 (riigireetmine) sätete alusel.