/nginx/o/2009/03/18/150459t1h25b6.jpg)
Viimase kümne aasta jooksul on 80 protsenti Eesti valdades elanike arv vähenenud ja enam kui pooled maal elavatest inimestest teenivad leiba linna registreeritud tööandja juures, selgus täna Tartus esitletud Eesti esimesest maaelu arengu aruandest.
Viimase kümne aasta jooksul on 80 protsenti Eesti valdades elanike arv vähenenud ja enam kui pooled maal elavatest inimestest teenivad leiba linna registreeritud tööandja juures, selgus täna Tartus esitletud Eesti esimesest maaelu arengu aruandest.
Aruande vastutav toimetaja, maaülikooli professor Rando Värnik rõhutas, et esimeses maaelu arengu raportis pole juttu haldusreformist, vaid selles on uuritud inimeste elukeskkonda ja -kvaliteeti maal ja neid kujundavaid tegureid, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat». Kindlasti ei tohi Värniku sõnul leppida olukorraga, et mingid piirkonnad Eestis jäävadki inimtühjaks.
«Me peaksime leidma nende piirkondade juures omad unikaalsused ja kindlasti on olemas omad väärtused, mida me peaksime tunnistama ja mõtlema, kuidas seda arendada edasi,» ütles ta.
Maaülikoolis valminud ja haridusministeeriumi rahastatud maaelu arengu aruanne soovitakse edaspidi muuta iga-aastaseks.