Rektorid tahavad kõrgharidusreformi aasta võrra edasi lükata

Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Margus Ansu

Rektorite nõukogu käis oma täna haridusministeeriumile ja riigikogu kultuurikomisjonile saadetud seisukohavõtus välja idee lükata kõrgharidusreformi rakendumine aasta võrra edasi.

«Rektorid toetavad kõrgharidusreformi toimumist ning eelnõu 89 SE vastuvõtmist, eeldades, et reformi rakendamine lükkub ühe aasta võrra edasi,» teatas rektorite nõukogu tegevsekretär Kairi Solmann Postimehele.

«Arvan, et seda tasuks arutada, et mis need argumendid on. Peaasi, et reform liiguks võimalikult konsensusliku lahenduse suunas. Võtame selle ettepaneku arutamisele riigikogu kultuurikomisjonis ja vaatame, kuidas sellega edasi minna. Esialgu ei ole meil selles küsimuses veel mingit kindlat positsiooni,» sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Ka ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets väljendas heameelt selle üle, et rektorite nõukogu ettepanekud on detailsed ning reformi suhtes põhimõtteliselt heakskiitvad.

«Reformi aasta võrra edasi lükkamine tähendab, et üks aastakäik saab tasuta kõrharidust omandama hakata lihtsalt aasta hiljem,» tõdes Laidmets, kelle hinnangul mingit katastroofi sellest ilmselt ei juhtu.

«Tudengite jaoks pole ilmselt parim, kui reform rakenduks poolikult,» nentis ta. «Aga kui kõik osapooled suudavad selle vajaduse ära põhjendada ja see aitab reformi sujuvamalt rakendada, ei saa seda varianti eitada.»

Rektorite nõukogu ettepanekud

Rektorid selgitavad reformi edasilükkamise vajadust tõigaga, et hiljemalt 2011. aasta novembris kinnitavad ülikoolid järgmise õppeaasta vastuvõtutingimused, mille põhjal teevad õpilased oma riigieksamite valikuid.

Rektorid loodavad, et riigikogu kultuurikomisjonis jätkatakse arutelu eelnõu detailide üle, milleks on näiteks seaduse rakendussätete ülevaatamine ja osade sätete jõustamine 2012. aastal (nt osakoormusega õppimisele alampiiri seadmine), aga ka mõne sätte muutmine ja lisamine (nt teist korda tasuta õppimise õiguse regulatsioon, rakenduskõrgharidusõpe ülikoolis eraldi struktuuriüksuse nõuet esitamata).

Rektorid teevad ettepaneku moodustada töörühm, mille ülesanne on koostada selge kontseptsiooni alusel tulemuslepingu projekt ja teised vajalikud reformi alusdokumendid hiljemalt 1. märtsiks 2012.

Rektorid soovivad, et lepitakse kokku kõrghariduse lisarahastamises vähemalt valitsuse tegevusprogrammis planeeritud mahus: 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33 miljonit eurot. Reformi edukaks elluviimiseks peab kõrghariduse rahastamine järgnevatel aastatel kasvama, et oleks tagatud võimalus parandada õppe kvaliteeti, et säiliksid eri sihtrühmade õppimis- ja rahastamisvõimalused ning saaks hüvitatud üleminekuperioodi negatiivne mõju ülikooli eelarvele.

Tulemuslikkusel põhinev rahastamine peab rektorite nõukogu hinnangul keskendub tulemusvaldkondade nimetamise asemel selgete ja konkreetsete ülesannete rahastamisele (nt õppekavade arvu vähendamine, õppeainete dubleerimise kaotamine, õpetajakoolituse ajakohastamine).

Rektorid leiavad, et üliõpilaste õppimisvõimaluste toetamiseks tuleb leevendada semestris 30 EAP täitmise nõuet ning jätta akadeemilisel puhkusel õppimise õiguse üle otsustamine ülikooli pädevusse, nagu ka teised üliõpilaste õigusi puudutavad küsimused.

«Meeldiv on, et tegu on konkreetsete ettepanekutega, eks asume neid riigikogu kultuurikomisjonis arutama,» kinnitas Laidmets. «Detailide täpsustamine koostöös ülikoolidega juba käib.»