Tasulised teenused arstiabis – ehkki legaalsed – tekitavad arusaamatust ja pahameelt kahes kolmandikus patsientides. Kolmandik peab tasulisi teenuseid ebaeetiliseks ja teine kolmandik suisa korruptsiooniks, selgus täna justiitsministeeriumis tutvustatud uuringust.
Uuring: patsiendid peavad tasulisi tervishoiuteenuseid ebaeetiliseks
Uuringu üks läbiviijatest, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet selgitas, et tuleb teha selged vahed ja eristada teenused, mida saab ravikindlustuse eest ja need, mis jäävad patsientide kanda.
Tasulised teenused tähendavad muu hulgas ka ülemäära pikkades ravijärjekordades enese niinimetatud «etteostmist» ehk tasuliselt kiiremini arstile pääsemist, milleks on haiglatel olemas konkreetsed hinnakirjad.
Ehkki see tekitab pahameelt, ei pea sotsiaalminister Hanno Pevkur vajalikuks lõpetada ravijärjekorras tasuliste aegade pakkumist. «Küsimus on selles, et tervishoiuosutajatel on ressurssi, aga riigiressurss on piiratud 13 protsendiga ravikindlustusmaksust, siis on meil valida, kas me anname võimaluse patsiendil soovi korral saada teenust või mitte,» leidis ta.
Pevkur ei tõtanud kiitma ka ettepanekut viia selgelt lahku tasulisi ja tasuta teenuseid pakkuvad raviasutused – et kui haiglal on haigekassa leping, siis ta tasulisi teenuseid enam osutada ei või. «See oleks väga põhimõtteline muudatus ja see ei saa olla vaid ühe laua tagant öeldud lause ellurakendamine. Siin on küsimus, et kas see ressurss on siis kõige mõistlikumalt kasutatud,» ütles minister.
Ka justiitsminister Kristen Michal lisas, et pigem on oluline selgus asjas – millises kohas, ajal ja viisil tasulisi teenuseid pakutakse. «Eraraha äraviimine meditsiinist vähendaks kogu raha meditsiinisektoris. See ei saa olla eesmärk.»
«Tasulistest teenustest ei pääse ükski ühiskond, meditsiinitööstus suudab alati rohkem pakkuda. Küsimus on selles, kas kasutajad teavad, mille eest me oleme juba maksnud, ehk piltlikult öeldes, et ei tekiks topelt raha võtmist teenuste eest,» sõnas ka Kiivet.
Uuringu raames tehtud patsientide küsitlusest selgus ka, et arstile raha pakkumise või küsimisega on isiklikult kokku puutunud 2-3 protsenti patsientidest, kes on nii saanud kiiremini uuringutele või ravile.
Enam on aga levinud meelehea pakkumine pärast teenust – seda on teinud veerand küsitluses osalenutest, kusjuures levinuim on kingituse tegemine.
Tervishoiusektori pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistava uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja selle eesmärk oli hinnata olulisemaid korruptsiooniriske ja võimalusi pettusteks Eesti tervishoiusüsteemis.