Mis on Langi sõnade taga?

Raamatukogu külastatavus ja laenutused. Foto: graafika: Silver Alt

Juba aastaid on kirjanikud ja kirjastajad tahtnud korrastada raamatukogude raamatuostmiste korda, sest nende meelest pole kõikidest raamatukogudest võimalik laenutada kõiki olulisi teoseid.

Tänavu maksti esimest korda mulluste laenutuste eest autorihüvitisi ka välismaistele autoritele. Olukorras, kus raha on vähe, tõstis see probleemi veelgi teravamalt fookusesse.

Minister Rein Lang ootab kultuuriministeeriumi kirjandusnõunikult ja raamatukogunõunikult ettepanekuid raamatukogude ning eesti kirjanike ja kirjastajate olukorra parandamiseks. Kirjandusnõuniku Asta Trummeli sõnul kaalutakse ühe võimalusena kohandada Eestile sobivaks nn Norra mudel. Ent kui Norras ostab riik raamatukogudele kõik ilmunud norrakeelsed teavikud, siis seda ei pea Trummel mõistlikuks. Nii oldaks varsti silmitsi ruumipuudusega ja pealegi nõuaks see ka palju rohkem raha. Näiteks eelmisel aastal ilmus 3760 uut eestikeelset raamatut ja brošüüri.

Postimehe andmeil on kaalutud raamatukogudele väärtkirjanduse ostmise ekspertgrupi moodustamist. Kirjastuste esitatavate nimekirjade alusel otsustaksid eksperdid, milliste raamatute ostmist finantseeritaks riigieelarvest. Selle mudeli alusel peaksid ajaviitekirjanduse ostmist rahastama omavalitsused.

Trummel ei pea eraldi ekspertgrupi moodustamist siiski õigeks – ülimalt keeruline oleks valida kõigi poolt aktsepteeritavaid eksperte. Pealegi on selline ekspertgrupp juba olemas – kulka kirjandusauhindade žürii.
Trummeli arvates oleks õige, kui kulka kirjandusauhindade nominatsioonini jõudnud raamatud ja ka kultuuriajakirjad oleksid raamatukogudes esindatud. Praegu neid Trummeli andmeil kõikides raamatukogudes pole.  
«Me räägime aastas umbes 25 raamatust, mille olemasolu soovib riik kõikides raamatukogudes garanteerida,» ütles Trummel. Tema kinnitusel ei plaani riik raamatute ostmiseks eraldatud raha vähendada.
Langi hiljuti välja käidud ideed, et raamatud ei peaks olema kohe pärast ilmumist raamatukogudes laenutatavad, on Trummeli sõnul vara kommenteerida.

«Ootame ära, mida kirjastused arvavad. Nendega suheldes on jäänud mulje, et nad pigem ei poolda seda. Arvan, et näiteks paljud Erik Tohvri lugejad ei lähe raamatupoodi tema raamatuid ostma,» nentis kirjandusnõunik. «Raamatupoodide ostutopid ja raamatukogude laenutustopid on erinevad, kattuvusi on, kuid siiski vähe.»