Kalevipoeg on küll rusikat pidi põrgu väravas kinni, nagu raius raamatusse poolteist sajandit tagasi Kreutzwald, aga ometi on too hiid nii vägev, et meie siin ta sünnimaal kirjutame temast tänini ja eks edaspidigi.
Eepose hiid avaldab vägevasti mõju üha uutele loojatele
Aastail 1857–1861 Heinrich Laakmanni trükikojas Tartus Õpetatud Eesti Seltsi toimetiste vihikutena ilmunud «Kalevipoeg» tuli oma 150. aastapäeva puhul nüüd lugejate ette uues trükis.
Esmatrükk oli teaduslik, mõeldud muulastest lugejatele, ja ilmus seepärast ühekorraga eesti ja saksa keeles. Tänavu oktoobri eelviimasel nädalal tõi kaubik Viljandi trükikojast Print Best uhiuue «Kalevipoja» tiraaži Tartusse kirjandusmuuseumisse. Kaante vahel on eestikeelse eepose kõrval selle vahendus inglise keelde.
Uue, Kreutzwaldi-lähedase tõlke on teinud Austraaliasse punase okupatsiooni eest pakku läinud ja Tasmaaniasse elama asunud Triinu Kartus (1932–2003). Tema isikliku arhiivi Tartusse toonud ja uusima «Kalevipoja» peatoimetajana tegutsenud Marin Laak võiks tõlke valmimisest kirjutada lausa lugulaulu.
Kui arvestada ka esimest ja viimast kakskeelset väljaannet, on tänini ilmunud Kreutzwaldi «Kalevipoeg» eestikeelse terviktekstina 20 erinevas trükis.
Uusim trükk on Laagi teatel eriline veel selle poolest, et esimest korda vastab see sõna-sõnalt 1961. aasta tekstikriitilise väljaande tekstile, mille aluseks on omakorda tekstoloogia reeglite järgi valitud Kreutzwaldi kui autori eluajal ja tema enda viimaste parandustega 1875. aastal ilmunud trükk.
«Kõikides järgmistes trükkides on Kreutzwaldi teksti toimetatud, parandatud, kärbitud ja kohendatud,» ütles Laak.
150 aastat tagasi ilmunud «Kalevipoja» üha uued trükid ja selle täisteksti tõlked 12 võõrkeelde kõnelevad Kreutzwaldi mammutliku töö paeluvusest. Teos on kütkestav hoolimata sellest, et autori tekst on kohati suisa arusaamatu. Eeskätt raskendab lugemist matkitud regivärsivorm ja arhailisust taotlev sõnakasutus.
Ometi sai «Kalevipojast» eesti kultuuri ja üleüldse eestluse ilmapuu, mis haljendab tänini ning mille õiteks ja viljadeks on väga paljude kirjanike, kunstnike ja teiste loojate tööd.
Miks avaldab 150 aasta tagune tekst imelist mõju põlvest põlve? Miks on «Kalevipoeg» nii inspireeriv, et väga paljud kirjanikud-kunstnikud on kasutanud oma teostes kujundeid Kreutzwaldi eeposest? Mõned neist saatsid Tartu Postimehes avaldamiseks vastuse.
----------------------------------------------------------