/nginx/o/2011/04/29/567464t1hab14.jpg)
Keskkonnakaitseinspektorid on paari viimase nädala jooksul avastanud Narva jõe alamjooksult 677 tähistamata ja märgistamata ehk ebaseaduslikult püügile pandud silmutorbikut.
Narva jõest avastati hulgaliselt ebaseaduslikke silmutorbikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna silmutorbikute omanikke polnud võimalik veekogul tuvastada, eemaldasid inspektorid ebaseaduslikud püünised püügilt ja võtsid hoiule, nii nagu seadus sellisel juhul ette näeb.
Lisaks tähistamata püügivahenditele avastati viis mittenõuetekohaselt tähistatud silmutorbikute jada.
Kalapüügieeskirja kohaselt tuleb Narva jõel silmutorbikute jadad tähistada ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas oleva silmutorbikute arv, kuid nende jadade puhul oli kalapüügiloa number paigaldatud vee alla jadade külge ning nõutavad poid puudusid.
Tragimisega avastatud jadad jäeti küll püügile, kuid puuduliku tähistuse tõttu alustati püügivahendite omanike suhtes menetlust.
Ehkki püüginõuded on kaluritele teada, tuletab keskkonnainspektsioon meelde, et kalapüügivahendid peavad olema nõuetekohaselt tähistatud ja märgistatud.
Selgusetu kuuluvusega püügivahendite avastamisel ehk juhul, kui ei ole võimalik püügivahendite omanikku veekogul tuvastada, eemaldatakse need püügilt.
Kuna nõudlus värske kala järele on suur, kiputakse püügile panema ka lubatust rohkem püügivahendeid.
Ida regiooni peainspektor-nõuniku Ivo Kase sõnul olid kontrolli käigus avastatud tähistamata silmutorbikute jadad paigaldatud seaduslikult püügil olevate püügivahendite lähedusse, mis viitab samadele omanikele.
Inspektsioon pole saanud kaluritelt ka mingeid teateid võõraste isikute püügitegevusest selles piirkonnas.
«Ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite tõttu väheneb ausalt kalapüügiloaga püüdva kaluri saak, seega peaksid kalurid olema ise huvitatud, et püük toimuks reeglite kohaselt. Kahjuks pole täna kalurid ise naabrivalvest huvitatud, mistõttu ollakse julged paigaldama püügile ka liigseid kalapüügivahendeid,» märkis Kask.
Ebaseadusliku silmupüügi nagu muudegi kalapüüginõuete rikkumiste korral võib kalurist seaduserikkujat trahvida kuni 1200 euro suuruse trahviga.
Kui seaduserikkujaks on juriidiline isik, võib rahatrahv ulatuda kuni 3200 euroni.
Kalastajad, kes märkavad veekogudel ebaseaduslikku tegevust, saavad sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.
Narva jões on lubatud silmupüük silmutorbikutega ainult kutselise kalapüügiloa alusel. Kokku on lubade alusel võimalik püügile panna kuni 15 000 silmutorbikut.