Nõukogu soovib luua muinsuskaitse kiirabi

Muinsuskaitse kiirabi oleks olnud abiks näiteks 2009. aasta suvel tulekahjus kannatada saanud Kaasani kiriku esimeste katmistööde tegemisel. Foto: Peeter Langovits

Muinsuskaitsenõukogu tegi kultuuriministrile ettepaneku luua muinsuskaitse kiirabi, mis teeks kaitsealustel hoonetel kiireloomulisi hädapäraseid remonttöid, et vältida hoonete suuremat lagunemist.

Kiirabi saaks paari päeva jooksul teha hädapärasemad parandustööd näiteks tulekahjude või loodusõnnetuste tagajärjel muinsuskaitsealuste hoonete kõrgemal asuvate katuste, akende või kirikute tornikiivrite juures. Selleks oleks tarvis kahe-kolme mehelist brigaadi, millel kõrgtöö ja katusekatmise kogemus ning plekitöö oskused. Raha kuluks selleks nõukogu hinnangul umbes 30 000 eurot aastas.

Muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm ütles, et tegu pole mingi utoopilise või uue ideega. Näiteks töötab praegu küll eraettevõtluse baasil, kuid suurepäraselt arheoloogiline kiirabi, mis võimaldab «üleöö» avastatud leidusid kiiresti uurima minna.

Ehitusmälestiste kaitseks praegu sellist abi pole. «Kas on tormikahjustus või hooletu peremees, näiteks kukub tahvel eterniiti maha ja keegi tagasi panna ei suuda. Või kirikuaken läheb katki, lähed kolm aastat hiljem sinna ja näed, et eelmise aasta lehed on ikka veel põrandal, mis tuul läbi aknaaugu on sisse kandnud,» rääkis Tamm, milline seis on praegu muinsuskaitse aastakümnete pikkuse alarahastamise tõttu tekkinud.

Kuigi igal hoonel on vormiliselt olemas omanik ja hoone korrashoid on eelkõige nende kohus, siis tegelik elu näitab, et sageli pole neil raha või võimekust kiireloomulisi töid teha. «Nagu eelmise aasta tormikahjustused näitasid, siis eelkõige usuühendustel, näiteks luterlikel kogudustel puudub mitte ainult raha, vaid ka võimekus ja inimesed, sest ega igaüks suurtele kõrgustele ronima ei hakka,» selgitas Tamm.

«Tean väga palju kurbi juhtumeid, näiteks Viljandi Jaani kirik, kus omal ajal oli ETKVLi ladu ja sel polnud plekkseppa, kes oleks kaks plekipaani katusele tagasi pannud. Siis, kui lõpuks asjaga tegelema hakati, selgus, et oli vaja terve katus välja vahetada, sest mädanik oli sisse läinud.»

«Ses mõttes on see kahe otsaga lugu, et mõned võivad jääda lootma, et küll kiirabi tuleb ja teeb. Aga see kiirabisüsteem oleks palju abiks,» arvas Tamm.

Juriidilistes detailides tema sõnul probleemi ei peaks tekkima, sest sarnaselt osutab sõjahaudade korrastamisel kaitseministeeriumile teenust sõjahaudade hooldeliit.

Ettepaneku järgi kuluks muinsuskaitse kiirabiks 30 000 eurot arvestusega, et valmisolekus on üks brigaad Tartus, teine Tallinnas ning ära tehakse hädapärasemad parandustööd. Seda summat taotletakse riigieelarvest. «Kui on mingi katastroof, siis sellest muidugi enam ei aita,» lisas Tamm.

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja ütles, et kiri alles saabus neile ning ministeerium ei ole jõudnud selle osas veel oma seisukohta kujundada.