/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/10/24/86489t1hb01e.jpg)
Kaitsepolitsei tõrjub poliitikute süüdistusi uurimise politiseerimise kohta ning kinnitab, et viimaste aastate statistika järgi on enamik ametialastes kuritegudes süüdistuse saanuid ka hiljem kohtus süüdi jäänud.
Kapo: enamik süüdistuse saanuid on ka kohtus süüdi jäänud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei komissari Olari Valtini sõnul nähtub statistikast, et kaitsepolitsei poolt kuritegude tõendamine on olnud tulemuslik. «Ühtlasi kinnitab see kaitsepolitsei ametnike professionaalsust,» lisas Valtin.
Ta tõi välja viimase nelja aasta statistika, millest selgub, et vaid mõned üksikud ametialaste kuritegude kahtluse tõttu kriminaaluurimise alla sattunud isikud on hiljem kohtus õigeks mõistetud.
2004. aastal jõustus kohtutes 18 kaitsepolitsei poolt uuritud ametialaste kuritegude süüasja, mille raames kohtupingis olnud 24 isikust pääses õigeksmõistva otsusega viis.
2005. aastal oli süüdimõistetuid juba märgatavalt rohkem. «Siis jõustus kohtulahend 26 kaitsepolitsei menetletud ametialase kuriteo süüasjas ning 44 kohtualusest mõistis kohus õigeks vaid ühe,» ütles Valtin.
2006. aastal jõudis kohus lõpule 18 kaitsepolitsei uuritud ametialase kuriteo süüasjaga ning 53 süüdistatavast vaid kolme puhul ei leidnud süü tõendamist.
Mullu jõustus lahend 15 ametialase kuriteo süüasjas ning kohtuskäik lõppes 20 füüsilisele ja kahele juriidilisele isikule süüdimõistmisega ja vaid kolm füüsilist isikut mõisteti õigeks.
Kaitsepolitseid ja prokuratuuri on seni kõige teravamalt rünnanud Keskerakond. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees, endine siseminister Ain Seppik märkis detsembri alguses tehtud avalduses, et kaitsepolitsei ja riigiprokuratuuri tegevus on poliitiliselt mõjutatud ja teenib koalitsiooni huve.
Seppiku hinnangul näitab jõustruktuuride tegevus, et siseminister Jüri Pihl ihkab kangesti Tallinna linnapea tooli, kuid on valimiskampaaniat alustanud talle aastatega omaseks saanud töövõtetega. «Eesti on kiiresti liikumas politseiriigi suunas, kus uurimistoimingute läbiviimisel lähtutakse pigem erakondlikust taustast kui õiguslikust alusest,» märkis Seppik.
Siseminister Jüri Pihl on Seppiku süüdistused ümber lükanud, kinnitades, et ei ole mingit poliitilist mõjutamist.