Arnold Merile tehakse uus terviseekspertiis

Näost näkku ohvritega: küüditaja Arnold Meri eitas Hiiumaal alanud kohtuprotsessil oma süüd. Esireas istuvad küüditamisel kannatanud Ella Gital, Mare Kattel ja Malle Kelin. . Foto: .

Pärnu maakohus kavatseb lähiajal määrata genotsiidis süüdistatavale Arnold Merile uue terviseekspertiisi.

Arnold Merile suvel tehtud terviseekspertiis ei soovitanud tema üle kohtupidamist jätkata. Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt esitas selle ekspertiisi kohta aga lisaküsimusi, mistõttu määrabki kohus nüüd Merile uue ekspertiisi.

Kohtuarstidest eksperdid märkisid suvel, et 89-aastasel Meril ei ole soovitatav osaleda vaimset ja füüsilist ülepinget tekitavates toimingutes, mille hulka kuuluvad kindlasti kohtuistungid ning tema süüdimõistmise korral ka karistuse kandmine.

Arnold Meri ise on BNS-ile öelnud, et tema tervis on pärast ekspertiisi veelgi halvemaks läinud. «Vaatan aga sellele ikka külma kõhuga,» märkis ta.

Kohtunik Mart Reino rahuldas mais Meri kaitsja, vandeadvokaat Sven Sillari taotluse ning katkestas kohtuprotsessi süüdistatava terviseekspertiisi ajaks.

Sillar taotles Merile terviseekspertiisi, sest viimatine hinnang tema kaitsealuse tervisele anti neli ja pool aastat tagasi ning see oli advokaadi sõnul ilmselgelt aegunud.

«Advokaadi taotlus tuli nii ehk naa rahuldada, sest nelja ja poole aastaga inimese tervis paremaks ei lähe,» lausus Reino toona.

Sillari sõnul põeb Meri kopsuvähki ja vahetult enne kohtuprotsessi ütles tema arst, et pikem sõit ei ole mehele soovitatav. Sillari taotlusega nõustus ka Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt.

Kärdlas kevadel alanud kohtuprotsessil ütles Meri pärast süüdistuse ettelugemist, et ta ei tunnista end genotsiidis süüdi.

Süüdistuse järgi küüditati toonase ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.

Küüditatutest 13 olid üle 75-aastased vanurid, kellest 11 surid teel. 16 küüditatut olid alla 18-aastased lapsed.

Arnold Meri sai 1941. aastal Nõukogude Liidu kangelaseks, 1942-1945 oli ta Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülema abi. 1948. aastal sai Meri Lenini ordeni, 1961. aastal oli ta Eesti NSV haridusministri asetäitja.

Arnold Meri on sõjajärgse Eesti esimese presidendi Lennart Meri onupoeg.

Märtsiküüditamise ajal 25.-27. märtsini 1949 viidi Eestist teadaolevatel andmetel ära 20.702 inimest, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000.