Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2012/11/02/1407794t1hd5f8.jpg)
Justiitsministeeriumi eelnõus «Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030» on oluline osa pühendatud sellele, et ennetada noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali.
Kriminaalpoliitika visiooni järgi viibivad 2030. aastal Eestis vanglas peamiselt raskeid kuritegusid sooritanud ja ohtlikud kurjategijad ning tapmiste arv on Euroopa väikseim.
Eelnõu kohaselt prognoositakse 12 aasta pärast retsidiivsust ning ennetatakse ja lahendatakse kuritegusid tehnoloogia abil. Samuti kasutatakse laialt kogukondlikke karistusi, mida toetab ka ühiskond.
Selle eesmärk on toetada kuritegevusest irdumist, suurendada kogukondlike karistuste nagu koduvangistuse ja avavangla osakaalu ning muuta vangla ja kriminaalhooldus taasühiskonnastamise keskseks institutsiooniks.
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 vaadatakse perioodiliselt üle ja vajaduse korral ajakohastatakse.