Niina ja Leonid on nüüd nii vanavanemad kui vaarvanemad. Nende tütre Tatjana kaks poega töötavad mõlemad Ameerika Ühendriikides õppejõududena. Lapselapselapsi on Gordejevitel kaks.
Peale õnneliku abielu ja pideva liikumise võib Gordejevi nooruslikkuse saladuseks pidada ka katkematut töötegemist. Oma 75 aastat kestnud karjääri alustas Pihkva poiss Võru 8. jalaväepataljonis, misjärel sukeldus mõneks ajaks Petseris linaärisse. Hiljem töötas ta Viljandi kaubandustehnikumi direktorina, Tallinna Polütehnilise Instituudi dekaani ning prorektorina ja nii kaubandus- kui ka majandusministeeriumis. Viimased 11 aastat tegeles Gordejev talle omase põhjalikkuse ja pühendumusega majandusajaloo muuseumi arendamisega.
«Ta teab päris täpselt seda, mida muuseum võiks ära teha ja kuidas siinsed materjalid tuleks digitaliseerida. Kuidas siin võiksid olla paremini välja pandud kõik need eksponaadid, mis siin on. Millistes suundades peaks edasi tegutsema. Tal on kõik need plaanid visandatud. Nii et ma usun, et me järgime veel pikki aastaid neid plaane, mida Leonid on teinud,» rääkis Kalev Vapper.
Härra Gordejevi sulest on viimastel aastatel ilmunud kaks Eesti majandusajalugu käsitlevat raamatut ja kirjatööga kavatseb mees jätkata ka edaspidi. Samuti jääb ta oma nõu ja teadmistega ka edaspidi abiks majandusministeeriumile. Kuid ka kõige kangemad väsivad...
«No teate mis, peale kõige, jumal annab veel tervist, ja sellega tuleb arvestada,» ütles Leonid Gordejev. «Aga üks asi oli, kui ma olin 70-aastane ja teine asi, kui ma olen 90-aastane. Mina ju nii palju ei jõua teha. Ma väsin kiiremini. Ja sellepärast ma vaatasin, et on aeg siiski... no kuidas see siin on parem öelda... Mooramaamees - oled oma töö teinud, võid minna. /---/Kõik teised naeravad, et mina lähen pensionile juba viies kord»
Möödunud aastal autasustas president Toomas Hendrik Ilves Leonid Gordejevit Valgetähe V klassi teenetemärgiga.