/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/11/02/817944t1h3b7c.jpg)
Riik peab teda puudutavad kohtuotsused täitma, kuid kui seda teha mitte vaid vormiliselt, vaid ka sisuliselt, on see pikem protsess, leidis riigikogu õiguskomisjoni esimees, IRL-i fraktsiooni liige Marko Pomerants.
Pomerants: kohtuotsuste sisuline täitmine võtabki aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selge on see, et riik peab kindlasti teda puudutavad kohtuotsused täitma. Siin aga ei saa eeldada, et nende kohtuotsuste täitmine saab käia ühe ja sama lihtsa konkreetse lahendusega üheselt kindlaks määratud aja jooksul. Sõltuvalt kaasusest saab kohtuotsuseid täita erineva kiirusega,» lausus Pomerants.
«Lisaks põhiseadusriivele on ju alati ka tegemist asja sisustamisega. Võtame näiteks riigilõivud. Lihtne on öelda, et võetagu vähemaks, aga mil määral – see on samuti oluline ja sisuline küsimus. Eelarve täitmine kui selline ei saa olla peamine lõivude suurust puudutav argument,» sõnas Pomerants.
«Oluline on ka aru saada, et riigikohtu lahendist tulenevalt ei ole riiklike ja KOV ülesannete väljaselgitamine ühekordne tegevus. KOV-idele uute ülesannete panemisel või ülesannete muutmisel peab ministeerium analüüsima, kas tegemist on olemuselt riikliku ülesandega ning sel juhul nägema ette ka ülesande täies mahus rahastamise riigieelarvest,» osutas Pomerants.
«Seadus, mille mõni pügal on põhiseadusega vastuolus, tahab selles osas muutmist. Konkreetse muudatuse ettevalmistamine peaks enamasti olema asjaomase ministeeriumi ülesanne, kuna eeldab tavaliselt mahukat analüüsi ja samuti oma igapäevaste partnerite kaasamist ning tavaliselt on tegemist mingi detailiga tervikust, millele tuleb ka otsa vaadata. Kes formaalselt muudatuse algatab, on täiesti sekundaarne,» arvas ta.
«Riigikogu saab siin tempot dikteerida, nõudlik olla ja ise oma esindajatega selles ettevalmistustöös osaleda. Kohtuotsust on suhteline lihtne täita vormiliselt, aga oluline on ka sisu. Seda kinnitab ka VEB Fondi sertifikaadiomanike küsimus.»
Kaks-ühes
Vandeadvokaat Indrek Leppik küsis eilses Postimehes avaldatud arvamusartiklis, kas riiki, kes lubab endale küüniliselt kohtuotsuste täitmata jätmist, saab nimetada demokraatlikuks riigiks. Näiteks tõi ta välja riigikohtu otsuse, mille järgi peab riik eristama seadusega kohalike omavalitsuse ja riigi ülesanded, samuti riigikogu liikme keelu osaleda riigi osalusega äriühingute nõukogudes või nõude vähendada liiga kõrgeid riigilõive, aga ka VEB Fondiga seotud otsusele.
«Vandeadvokaat Leppik on ratsionaalne inimene ja on võtnud kaks ühes printsiibil nõuks ajada oma töölaual olevat asja ja tuua arutellu mõttearendused demokraatia olemasolu üle Eestis. Ja kuidagi ei saa öelda, et ta on teinud midagi valesti,» viitas Pomerants sellele, et Leppik on enda arvamusartiklis käsitletud VEB Fondi osakuomanike esindaja.
«Siin aga peitub ka vastus küsimusele, miks ei ole kohtuotsuste täitmise osas kõikehõlmavat debatti. Erinevad kohtuotsused puudutavad erinevaid isikuid, mis sest, et alati saab viia kõik ühisnimetaja – riik – alla,» tõdes Pomerants.
«Seoses riigikogu liikmete kuulumisega riigiettevõtete nõukogudesse, saan kinnitada, et IRLi fraktsiooni liikmed ei kuulu riigiettevõtete nõukogudesse,» lisas ta.
«Selline olukord, kus lihtsalt kohtuotsuseid ei täideta, pole normaalne, sellist olukorda ei peaks riigis olema ja seetõttu pole ka sunnimehhanismi. Julgen kinnitada, et põhiseaduse paragrahv 4 kohaselt riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel ja see ikka toimib ka,» kinnitas Pomerants.