/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/11/02/817690t1h2b46.jpg)
Sotsiaaldemokraatide peasekretäri Indrek Saare hinnangul on olukord, kus riik ei vii riigikohtu otsuseid ellu, äärmiselt kahetsusväärne ja täiesti lubamatu ning vastutus selle eest lasub valitsusel.
Saar: vastutus kohtuotsuste elluviimise eest lasub valitsusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sotsiaaldemokraadid on mõnda artiklis nimetatud tegematajätmistest valitsusele parlamentaarse kontrolli korras ka meelde tuletanud. Kahjuks pole sellest seni tulu tõusnud,» tõdes Saar.
«Tuleb nõustada paljude arvamusliidritega, kes leiavad, et valitsusliikmete mõttelaad on stagneerunud,» lisas ta.
«See, milline on mõistlik aeg riigikohtu otsuste elluviimiseks, sõltub elluviidava otsuse sisust,» leidis Saar. Näiteks riigikogu liikme ametiga ühildamatutelt ametikohtadelt tagasiastumist võib korraldada üsna ruttu. «Kohtu poolt välja mõistetud summa maksmine valitsuse reservfondist ei nõua samuti kuudepikkust tööd. Samas seaduse tasemel riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete eristamine eeldab tõsist kuudepikkust tööd,» nentis Saar.
«Kuigi seaduseelnõude algatamise õigus on kõigil riigikogu liikmetel, fraktsioonidel ja komisjonidel, peaks vastavad eelnõud ette valmistama ja menetlusse andma valitsus. Otsuste täitmisega kaasneb enamasti riigile täiendavate kulude teke, mille katmist suudab kõige paremini lahendada valitsus, kes valmistab ette ka iga-aastase riigieelarve. Seega lasub otsene vastutus valitsusel,» leidis Saar.
«Me eeldame, et riik täidab riigikohtu otsuseid. Aga kui Eesti ei täida niivõrd printsipiaalseid õigusriigi põhimõtteid, siis ei ole välistatud võimalus, et mõned rahvusvahelised organisatsioonid, mille liikmed me oleme, avavad siin taas järelevalve, mille me juba 1990-ndatel aastatel läbisime,» arvas sotside peasekretär.
Vandeadvokaat Indrek Leppik küsis eilses Postimehes avaldatud arvamusartiklis, kas riiki, kes lubab endale küüniliselt kohtuotsuste täitmata jätmist, saab nimetada demokraatlikuks riigiks. Näiteks tõi ta välja riigikohtu otsuse, mille järgi peab riik eristama seadusega kohalike omavalitsuse ja riigi ülesanded, samuti riigikogu liikme keelu osaleda riigi osalusega äriühingute nõukogudes või nõude vähendada liiga kõrgeid riigilõive.