Märatsejad on aprillirahutuste kahjust hüvitanud alla protsendi

Paljud 2007. aasta aprilliöödel märatsenud pääsesid rahalistest kohustustest midagi hüvitada, sest konkreetse kahju tõendamine osutus võimatuks. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Neli ja pool aastat pärast aprillirahutusi on Eesti Vabariik saanud märatsejailt ja vandaalidelt tagasi 0,74 protsenti tekitatud kogukahjust. Ühe protsendi piiri täitumist tuleb ilmselt oodata veel aastaid.

2007. aasta aprillirahutuste numbrid on kõnekad. Riik hüvitas märatsejate poolt tekitatud kahjusid kannatanutele 1 635 722 eurot. Kahjunõudeid suudeti märatsejatelt kohtutes kokku välja mõista ligi 135 000 eurot, millest neli ja pool aastat hiljem on rahandusministeeriumi arvele jõudnud 12 105 eurot ehk 0,74 protsenti.

Ennatlikuks osutus peaminister Andrus Ansipi öeldu, et me nõuame märatsejailt sisse kõik nende tekitatud kahjud. Tõele näkku vaadates – ega riik (loe: rahandusministeerium) siin omalt poolt suurt enamat teha saagi.

Isegi, kui suudetakse kogu kohtuotsustega välja mõistetud kahju kohe kätte saada, moodustaks see kõikidest kahjudest vaid 8,2%. On paratamatus, et maksumaksjad peavad lõpuks kinni maksma üle üheksakümne protsendi märatsejate hävitustööst.

Vale oleks väita, et riigiaparaat on siin näidanud oma haldussuutmatust. Vastupidi. Seekord pingutati, kuid lõpuks taandus kõik sellele, et igal kahjunõudel peab olema alus ja enamikel juhtudel oli selle tõendamine võimatu.

Põhikoormus kahjude kättesaamisel langes sedakorda rahandusministeeriumile. Õigemini selle paarile ametnikule, kes asusid aprillirahutuste kohtuotsustes kahjusid puudutavaid andmeid lähemalt uurima.

Kokku oli selliseid otsuseid 109. Nagu kardeti, olid paljud süüdimõistvad otsused umbmäärased, mis muutsid isiku poolt tekitatud kahju suuruse tõendamise võimatuks.

Kuidas esitada kahjunõue süüdimõistetutele, kelle kohtuotsuses on märgitud, et isik on süüdi politsei korralduste eiramises? Või siis isikule, kelle puhul pole eeluurimisel ega kohtuotsuses märgitud, mida ta täpselt varastas või lõhkus?

Kui otsuses on kirjas «varastas kauplusest seni tuvastamata esemeid», «hõivas kauplusest neli pudelit eeluurimisel tuvastamata alkohoolset jooki» või «võttis kauplusest erinevaid kaupu», siis on kindla summa määramine võimatu.

Pealegi - paljudes kohtuotsustes välja toodud isikute poolt tekitatud kahjud olid niivõrd väikesed, et nende eraldi kohtu kaudu väljamõistmine olnuks ebaotstarbekas. Kas olnuks mõtet minna kohtusse nõudma välja kahju süüdimõistetult, kes haaras kuriteokohalt «paki pabertaskurätikuid, mille kohapeal ära tarbis»?

Kuidas käituda kurjategijaga, kes võttis paki sigarette ja šokolaadi, tekitades kogukahju 32 krooni ehk ligi kaks eurot? Ja palju nõuda raha märatsejalt, kes «varastas tundmatu kunstniku tundmatu maali»?

Nii otsustas rahandusministeerium saata 14 kohtus süüdimõistetud inimesele kirja, kus uuriti, kas nad oleks üldse midagigi nõus tehtu eest riigile hüvitama. Sest kahjude kohtulik väljamõistmine olnuks neil juhtudel mõeldamatu. Polnud lihtsalt numbreid, millest lähtuda.

Vastused tulid vaid neljalt inimeselt. «Need inimesed olid nõus maksma, kes pakkus sada, kes 75 krooni. Üks maksis koguni vabatahtlikult 700 krooni,» ütleb juhtumiga tegelev rahandusministeeriumi jurist Silvi Uljas.

Nendega, kellel oli kohtuotsustes kirjas mingigi lõhutud ese, oli lugu lihtsam. Nendega leppis rahandusministeerium maksmises eraldi kokku. Sageli ei olnud summad märkimisväärsed. Näiteks pidi üks nooruk maksma riigi tuludesse 7 eurot ja 14 senti selle eest, et ta oli Pärnu maanteel jäänud R-kioski rüüstamisel videolindile hetkel, kui haarab kioskist paki salvrätikuid ja joogi.

Et paljud süüdimõistetust olid alaealised, lepiti maksegraafikutes kokku noorte vandaalide vanematega. Vastavalt majanduslikele võimalustele sõlmiti peredega aasta või pooleteise pikkused maksegraafikud. Kes suutis kuus maksta 50, kes 500 krooni kaupa.

Kohtuvälised kokkulepped maksmiseks sõlmiti alates 7 kroonist kuni 38 297 kroonini. Pikemaid maksmisgraafikuid pakkus riik alates 5500 kroonisest kahjust.

Lõviosa 135 000 euro suurusest tuvastatud kogukahjust langeb siiski kolmele meesterahvale. Nemad peavad riigile maksma kokku tagasi 64 585 eurot ehk üle miljoni krooni. Kuid tõsiasi on, et nelja ja poole aastaga ollakse kolme peale kokku suudetud hüvitada 1231 eurot.

Et maksmine kulgeb väga vaevaliselt, on rahandusministeerium nende kolm mehe juhtumid andnud üle kohtutäituritele.