Igasse kolmandasse elamisse kostab müra

Tallinnas võib müraallikaks olla ka trammiliiklus. Foto: Toomas Huik/Postimees

Ligi kolmandikku Eesti eluruumidesse kostab müra, kuid probleemiks peab seda vaid 13 protsenti inimestest. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas.

Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra, kirjutab juhtivstatistik Erika Taidre statistikablogis. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Kõrvutades Eesti 2011. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2009. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13 protsenti elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 22 protsenti ja Rumeenias lausa 35 protsenti. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.

Saastet (saastatud õhk, suits, tolm, ebameeldiv lõhn, saastatud vesi jms) esineb elukoha ümbruses 26 protsendil Eesti elanikest. Kui Eestis pidas elukoha läheduses esinevat saastet probleemiks 13 protsenti elanikest, siis Euroopa Liidus 17 protsenti. Eestis on saaste suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades.
Viimase kolme aasta jooksul on Eesti elanike hinnangul ümbritsevas elukeskkonnas esinev müra pigem vähenenud, saaste aga jäänud samale tasemele.