Ruhnlane seljatas solgivaidluses vallavalitsuse

Puhta joogiveega on Ruhnus probleem, kuid ühiskanalistasiooni läheb nii väikses kogukonnas väga kalliks. Foto: Stanislav Moshkov/Den za Dnjom

Kohus tühistas Ruhnu vallavalitsuse protokollilise otsuse, millega vald keeldus Kaarel Laugule väljastamast tema talule mõeldud reoveepuhasti projekteerimistingimusi.

Laugu sõnul sundis teda Buldersi talule oma reoveepuhasti rajamise mõttele teadmatus, kui kalliks võib kanalisatsiooniteenus ruhnlastele reaalselt maksma minna, kirjutab Meie Maa. «Veevärk on meile kuldaväärt asi, sest joogivee probleem oli saarel väga terav, aga ehitatud ühiskanalisatsiooni nimetan ma lauslolluseks,» rääkis Lauk.
Aastaringseid tarbijaid tuleb tema teada saarel kokku vaid 15–20 ja sellepärast läheb ühise süsteemi ülalpidamine tohutult kalliks.

AS Kuressaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel lausus, et Ruhnu vee- ja kanalisatsioonitrassi hindadega on plaanis tegelema hakata novembris.

Ta nõustus, et omahind tuleb Ruhnul kallim kui mujal, kuid lõpphind tarbijale pidi kujunema samaks, mis teistes Saaremaa valdades. Samas ei osanud ta veel öelda, milline saab olema reaalne hind teenuse eest Ruhnu elanikule.

Ruhnu vallavalitsus keeldus 9. märtsil Buldersi talule bioloogilise puhasti ja imbsüsteemi rajamiseks projekteerimistingimusi väljastamast, sest keskkonnaekspertide hinnangul säilib heitvete pinnasesse immutamisel põhjavee reostamise oht.

Tallinna halduskohus leidis, et Laugu poolt määratletud reoveekogused jäävad tunduvalt allapoole lubatud immutusnormi ja tühistaski seetõttu Ruhnu vallavalitsuse otsuse. Riik lubab kaitsmata ning nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 10 kuupmeetrit vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Laugu prognoosi järgi võib tema talu puhul suurim kogus olla aga kuni 1,5 kuupmeetrit ööpäevas. Ühtlasi kohustas kohus vallavalitsust Laugu taotlust uuesti läbi vaatama.

Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul ei ole veel otsustatud, kas vald kaebab kohtuotsuse ringkonnakohtusse edasi.