/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/09/15/74763t1hff86.jpg)
Tallinna Ülikooli sotsioloogi Marion Pajumetsa sõnul võib kuritegevust soosida meie individualistlik ühiskond, kus mehed püüavad meheks jääda ka ebakindlates oludes, kas või halvale teele minemise hinnaga.
Teadlane: varastama paneb vajadus «meheks jääda»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meestel napib legitiimseid mees olemise võimalusi nagu ennustatav karjääritegemine,» kommenteeris Pajumets Eesti karistuspoliitika teemalist arutelu tänases Postimehes.
Tema sõnul ei saa mehed olla kindlad, et kui teevad piisavalt tööd, saavad nad seeläbi parema ametikoha või sissetuleku, mille abil osta endale korter ning pidada ülal peret.
«Kui sellised legitiimsed ja ennustatavad viisid ei toimi ühiskonnas, hakatakse oma mehelikkust väljendama destruktiivsetel viisidel - alkoholi kuritarvitama, autodega kihutama, ning kui normaalsel viisil ei saa piisavalt teenida, ka varastama,» rääkis Pajumets.
Tema sõnul aitaks probleemi lahendada see, kui pakkuda meestele suuremat turvatunnet: et teatud haridustee ja töökarjääri järgimine toob ka hakkamasaamise, millega on aga probleeme just masuajal.
«See, kui sa hästi töötad, teed ületunde ja oled igati usaldusväärne, ei kindlusta sulle hetkel aga sissetulekut ja töö jätkumist.»
Pajumetsa sõnul saaks probleemi lahendada, kui meie ühiskond muutuks kollektiivsemaks, vähem individualistlikuks. «Kui oleks turvatunne, et kui ta hetkel hakkama ei saa, siis toetavad teda riigi sotsiaalsüsteem, kolleegid ja pere, siis oleks olukord mehe jaoks kergem – oleks turvatunnet ja ennustatavust rohkem.»
Tema väitel on vanglateele sattunud mehed just seda sorti, kes on rohkem stereotüüpides kinni. «Ega nad ole sellised demokraatlikud lapsevanemad või demokraatlike soorollidega, et vahet ei ole, kes mida teeb.»
Pajumetsa sõnul toetab taolist arusaama ka rahvuslik aspekt – venekeelses elanikkonnas on soorollid palju jäigemad ja traditsioonides kinni kui eestikeelses, ning ka vangide seas on muulaste suhtarv suurem.
Tema hinnangul näitab aga arusaam, et mehi suunavad halvale teele soorollid, et karistuspoliitika peaks olema leebe – mõista ja toetada sooviv.
«Soorollide aspekt viitab sellele, et mehed on ohvrid ja ohvrit tuleb eelkõige mõista ja aidata, mitte teistkordselt viktimiseerida läbi süsteemi.»
Tänane Postimees kirjutab, et viimase viie aastaga on vangide arv Eestis vähenenud tuhande võrra, eelmisel nädalal istus Eesti vanglates 3381 meest ja naist. Eriti järsk pööre sai teoks 2007. aastal, kui vangide arv vähenes aasta jooksul peaaegu 900 võrra.
Praeguseks kehtib Eestis poliitika: vähem vangistusi, lühemad karistusmäärad, rohkem tingimisi vangistusi, rohkem järelevalvet ja enne tähtaega vabastamisi.