«Otse Postimehest»: mis siis saab, kui Kaja Kallas ei saagi peaministriks?

Täna oli saate «Otse Postimehest» stuudios Reformierakonna juht Kaja Kallas, kellega seotud ülisuured ootused on hakanud murenema. Postimehe ajakirjanik Vilja Kiisler uurib, miks see nii on. Jutuks tulid ka oravate rahamured.

Jüri Ratas on saavutamas suurt edumaad teie ees. Miks te olete maha jäänud?

Peaministrina on loomulikult lihtsam silma paista. Poliitbroilerina on ta seda Edgar Savisaare kõrval ka palju õppinud, kuidas pildile pääseda. Mina tulen erasektorist, kus me tegeleme rohkem sisuga. Ja  ka erakonnas oleme terve suve tegelenud rohkem sisuga: missugust Eestit me tahame nelja aasta pärast näha.

Te solvasite praegu Jüri Ratast päris kõvasti. Ma oleksin pigem öelnud, et ta on pigem rahvamees, ja see on ilmselt ka tema populaarsuse põhjus.

Jah, see on tema tugevus. Ta on tõepoolest igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke.

Kuidas kavatsete teie selles võidujooksus oma oskusi lihvida?

Eks ma õpin iga päev ja loodan, et ka paranen iga päev.

Ehk te ikkagi viivitasite asjata Brüsselist tagasitulekuga?

Lõpuks otsustatakse tulemus ikkagi valimistel. See, kui kiiresti on keegi jooksma hakanud, ei loe tegelikult. Praeguse seisuga on kõik erakonnad saanud null häält ja me kõik võitleme iga hääle pärast.

Kui saite erakonna juhiks, seostati teiega väga suuri ootusi. Miks on  see vaimustus järele andnud?

Pettumused tulevad alati kõrgetest ootustest. Minu tugevus on ikkagi sisuline pool. Peame tegelema ka sellega, et sõnumeid paremini kommunikeerida. Sul võib olla väga hea toode, aga kui keegi sellest ei tea, siis ei osta seda ka keegi. Valimistel tuleb inimeste südamesse jõuda.

Erakonda juhtima tulles tunnistasite, et kõik partei võtmefiguurid ei ole teie paadis. Kas nüüd on lõpuks võim teie käes?

Kõigil Reformierakonna juhtfiguuridel on silme ees üks siht: teha võidutulemus 2019. aasta valimistel ja see, et Eesti läheks õigele suunale tagasi.

Aga kuuldavasti on vanad oravad üsna närvis. Teie olete erakonnapoliitikas uus ja ka meeskond on noor. Kui palju nad teile nõu annavad?

Kui mõõdukas pinge on sees ja ennast ei saa lõdvaks lasta, see on ju väga hea. Muidugi, me oleme uued. Aga palju ägedaid asju ongi teinud inimesed, kellel puudus varasem kogemus ja taak, et me oleme asju alati nii teinud. Nii et see on pigem tugevus.

Kuulujutud räägivad, et Kristen Michal pidi igal hommikul Kert Valdarul (erakonna peasekretär – VK) rinnust kinni võtma ja küsima, kus on raha. Kuidas tegelikult on?

Seda peab nende käest küsima, mina pole raputamise juures olnud.

Kristen Michal on jõuline figuur ja tal on oma osa teie saamises erakonna juhiks. Kuidas te praegu läbi saate?

Me saame hästi läbi.

Erakonna rahaline seis on raske. Michal pole soovitanud, et pöörduge näiteks Kalev Lillo poole?

Rahaasjadega tegeleb meil peasekretär. Kalev Lillo läheb minu teada Igor Gräzini assistendiks.

Ikkagi, palju erakonnal praegu raha on?

Seda peaks küsima peasekretäri käest. Aga ta ütleb, et asjad liiguvad paremuse poole ja meie võlg on oluliselt vähenenud.

Kui Reformierakond oli võimul, siis ettevõtjad tahtsid teile raha anda. Miks nad peaksid nüüd teile raha andma?

Sest me liigume selgelt võidukursil ja kavatseme teha õigeid asju. Me oleme konsulteerinud ettevõtjatega oma majandusprogrammi asjus ja saanud tagasidet, et jah, need on asjad, mida tuleb teha.

Reformierakonna valimislubadused on pigem reaktiivsed, mitte proaktiivsed. Miks?

Kui te vaatate kogu meie majandusprogrammi, siis rõhk on innovatsioonil. Ja me peame ka reageerima sellele olukorrale, mis on. Praegu muretseb maksude pärast 28 protsenti inimestest. 2016. aastal oli muretsejaid 10 protsenti.

Maksud ju majanduskasvu ei loo.

Ei ole nõus. Toon näiteks reinvesteeritud kasumi maksustamise lõpetamise. Lünka riigieelarvesse ei jäänud ja keegi enam oma kasumeid ei varjanud. Kasum investeeriti majandusse, tõsteti palku ja osteti masinaid ja ettevõtlus arenes.

Teie esindatav neoliberaalne suund sööb teie hääli, sest suur hulk eestimaalasi on konservatiivsed.

Inimesed ei tee nii suurt vahet, mis on liberaalne ja mis konservatiivne. Valija teeb otsuse selle järgi, mis on need konkreetsed asjad, mis ära tehakse. Järjest rohkem tahame, et riik teeks midagi meie eest – milleks me siis vabaduse kätte võitlesime?

See ongi ju liberaalsus. Kuidas kavatsete kõnetada konservatiivset valijat? Ma ei kujuta ette, et teie olete peaminister ja EKRE on valitsuses.

Me välistame igasuguse välistamise olukorras, kui me ei tea, kes tulevad üle künnise. Aga jah, nendega (EKRE – VK) on väga raske.

Mis siis saab, kui te ei saa peaministriks?

Kui endale seada mingi eesmärki, siis tuleb ikkagi pingutada, et seda saavutada. Aga minu on ju palju valikuid: saan alati minna tagasi advokaadiks, teha koostööd muul viisil. Eesmärk ei olegi ju saada peaministriks, vaid see, mida sellega (võimuga – VK) peale hakata.

Twitteris ringleb anekdoot, et Kaja Kallas vaatab hommikul peeglisse ja küsib: peeglike, peeglike seina peal, kes saab peaministriks? Peegel vastab: K. Kallas. Pidades siis silmas, et poliitikasse on sisenemas ka Kristina Kallas. Kuivõrd peate teda konkurendiks?

Minu teada sai Kristina Kallas esimest korda valimistel osaledes kolmsada häält, mina üle seitsme tuhande.